kes tuhande-aastase raudse riigi ehitasiwad, aukartuses ütlesiwad: istub kodus ja ketrab.“
„Aga mis sest, kui see neile mõlemitele lõbu teeb, neile hää on,“ wastas neiu endist wiisi, nagu tahaks ta jalga wastu maad lüües juurde lisada:
„Näe, ma wõin seda.“
„Aga Te peate ometi tõeks tunnistama — Kalamaa ütles Hedwigile ikka „Teie“, kui ta temaga tõsiste, kainete asjade üle rääkis, — et inimesed kõiki omi tarwidusi terwe ühiskonna silma all awalikult täita ei wõi ja et selles asjas tingimata teatud määrused, reeglid üles seatakse…“
„Seatagu, kui see lõbu sünnitab,“ sähwas Hedwig wahele. Tema toon ja sõnad „kui see lõbu sünnitab“ hakkasiwad Kalamaad äritama.
„Mitte sellepärast, et see lõbu sünnitab, waid et selle järele tungiw tarwidus on, kui meie metslaste kilda tagasi langeda ei taha,“ ütles ta kõrgendatud ja tungiwamal toonil neiule wastu. „Kui kõik nooredmehed, kes omale sinise mütsi pähe on saanud, omade emade ja õdede silma all awalikult niisuguste seltsis aega hakkaksiwad wiitma…“
„Aga kui see neile lõbu teeb?“ sähwas Hedwig jällegi wahele.
90