„Ole armulise preili wastu mõistlik ja sõnakuulelik, sa saad ehk temaga üheskoos palju soola ära süüa,“ ütles ta õpetlikult. „Aga nüüd mine too see kiwi weest wälja.“
Robert wiskas, ja koer tormas wette. Pidi ta weel wiskama? See oleks nii hää, sest Robert teab, et see Hedwigile ei meeldi. Aga wast arwab doktor Kalamaa, et tema, Robert, neile koera kaudu meeldida tahab? Tema mängib koeraga, et Hedwig kordki tema poole waataks? Aga seda ei tule tal mõttessegi! Ehk mis nemad enestest õige arwawad wõi kelleks nad teda peawad, et tema nendele peaks püüdma meeldida? Ja Robert läks, jällegi endist tantsulugu wilistades, omast armsast kiwist natuke maad eemale ja hakkas tema pihta märki wiskama. Ta trehwas, ja kiwid kargasiwad, mõnikord tuld andes, sulpsatades wette. Kalamaa heitis pilgu nooremehe poole, aga Hedwig ei teinud asjagi.
„Istuge aga päälegi, ega ma teid ei sega,“ ütles Robert iseeneses. „Ma wõin ju ometi märki wisata. Wõi tahate mulle seda ära keelata? Aga pidage meeles, ma olen ju nuuskur, ma wõin teid üles anda. Doktori herra, ära sa unusta, et sa demokrat oled ja et sul kodus punaste kaantega raamatuid
62
