„Peab… Seda ütle iseenesele. Ole ise ilus ja suur, siis saab ka ilm selleks.“
Nad waikisiwad, nagu mõtleksiwad nad selle üteluse üle järele. Nooremehe rinda puges ikka kindlamini tundmus, et neiu temas midagi otsib ja seda mitte ei leia, aga ta otsib ja ihkab seda tungiwamalt, mida wähem tal leidmiseks lootust on. Esimene õrn wärin käib nooremehe hingest läbi. Kuulutab ta rõõmu wõi kurbtust?
Kord istusiwad nad mere ääres kiwi otsas, mida mööda kerged lained loksudes üles poole püüdsiwad. Eemal näis merepind nahaga ületõmmatud olewat: ta liikus, aga wirwendusi ei sünnitanud.
„Millal istusime meie esimest korda siin?“ küsis neiu.
„See oli ammu, aga siiski, nagu alles eila,“ wastas noormees niisuguse häälega, nagu kostaks see kaugete mägede tagant.
„Mäletad, mis me siis tegime?“ küsis noormees natukese aja pärast.
„Ma wõtsin saapad jalast ära ja mu teine sukk oli katki, suur warwas wahtis wälja… taewa poole,“ naeris neiu, ja see naer kõlas õudselt nooremehe meeleolusse.
„Pärast küsisin ma sinult, kas keegi su
46
