Lehekülg:Üle piiri Tammsaare 1910.djvu/43

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

4.

Nad jõiwad ja jõiwad, aga karikas tühjaks ei saanud: noorusejõud täitis ta uuesti, kuna lootus tulewikupurjesid paisutas. Nõnda teewad puud kewadel, kui leige tuul puhkewate pungade ümber uidab. Aga kewadest saab sügis ja tuulest torm, mis siis? Siis olgu ulualune, kus sa kurja ilmaga warju leiad. Ja Robert ehitas seda, lõhkus ja ehitas. Mis täna uus ja kindel, langes homme waremeteks kokku, kuid waremete pääle tekkis midagi weel uuemat. Kui ta sellest Hedwigile rääkis, pidi see sagedasti ütlema:

„Kauaks seda on.“

„Jah, aga mis teha. Wõimata on ju midagi üles ehitada, mida ära ei suudaks purustada. Wõi kui mina seda ei teeks, siis teeksiwad teised ometi.“

„Nõnda on ka parem, muidu hakkaks igaw.“

„Igaw?“


43