11.
Hedwig oli walmis, ta ootas Kalamaad. Tal oli kaks teed walida: kas isa tahtmise alla heita wõi abita ja auta tema majast lahkuda. Tädi tuletas noortmeest meelde, aga selle pääle wastas isa mõnitustega. Tema, Stern, wõib enne ära surra, kui niisugusest midagi saab. Wõi saab tast üleüldse midagi? Päälegi, kus oli see noormees waremalt? Miks ei teadnud ta siis, kes Stern on, ja miks ei näidanud ta kunagi oma nägu? Miks ei tuletatud teda siis meelde? Alles nüüd, kus ainuke tee üle on jäänud. Peab ta doktor Kalamaa kõrwale heitma ja poisikese wastu wõtma, kellel õigeid püksa jalas, terwet särkigi seljas pole? Aga terwe linn teaks siis, mis see mäng tähendab.
Hedwig kuulas waikides isa sõnad ära, sest mis pidi ta wastama: Robert oli ju teda oma juurest ära saatnud. Aga nooremehe juures käimine andis neiule uut jõudu. Ta äratas temas midagi elule, mis uinuma oli läinud. Ah, siis kõik ütlewad ennast
147
