Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Nad andsiwad üksteisele kätt ja neiu lähenes uksele.
„Hedwig!“
„Robert!“
„Usud sa minu igatsust?“
„Ei.“
„Mispärast jätsid sa siis mind nõnda jumalaga?“
„Ma naersin sinu üle.“
Nõnda ütles neiu ja kadus.
138
Lehekülg:Üle piiri Tammsaare 1910.djvu/138
138
