mõistis kohut ja andis igale asjale wiimist otsust. Senat.Seadust anda ei wõinud ta mitte üksinda: sääl pidi senat ja rahwakogu juures olema. Muidu aga käisiwad 12 liktorit witsakimbu kirwega ta kannul.
2. Senat oli jäädaw nõuukogu, kelle liikmiks auusad wanad mehed eluks ajaks waliti. Liikmete ehk senatorite arw oli esmalt 100, siis 200 ja pea 300. Nii suureks nende arw ka jäi. Nende kohus oli kuningaga üheskoos riigi asjade üle aru pidada ja teda segasis asjus juhatada.
Rahwakogu.3. Rahwakogule tuliwad kõik 3 tribust, kõik patrizid, kokku, walisiwad kuningaks, keda senat neile hääks kiitis, wõtsiwad seadused wasta, mida kuningas senatiga andis, kuulutasiwad sõda ja tegiwad rahu; ikka kostsiwad nad „ei“ ehk „jah“ senati küsimiste pääle. Ja nende otsust ei suutnud senat ega kuningas ümber lükata.
Rahwa jautus.4. Kõik hääleosaline rahwas langes 3 tribusse, iga tribus 10 kuriasse, nii et kokku 30 kuriat olemas oli. Iga kuria jauks oli üks hääl; otsuseks oli suuremat häälte hulka, wähemalt 16, tarwis. Igas kurias aga loeti kõik hääled üksikult ära ja arwati kuria hääl suurema hulga järele. Igal kurial oli pääle selle 10 rüütlit, kokku 300 meest, kelle kohus oli kuningat kaitsta.
§ 51. Kolm Sabini ja Latini sugu kuningat.
Numa Pompilius.1. Pärast Romuluse surma ei walitud mitte sedamaid uut kuningat, waid senatorid walitsesiwad järgi mööda, igaüks 5 päewa. Aga rahwa nurina pärast waliti Sabinlane Numa Pompilius teiseks Rooma kuningaks. Tema oli waga mees, pidas rahu piirirahwaga ja kandis hoolt koduse korra eest. Tema kaswatas põlluharimist ning muretses korrapäralise jumalateenistuse eest. Kaunid kombed äratas ta elama. Numa wõttis Usu uuendus.Etrurlaste usu riigiusuks kõigi oma pruukidega ning kombetega. Aga jumalatele jättis ta wanad tuttawad Latini ehk Ladina keeli nimed, muud kui muutis pisut nende tähendust. Mõnda ta pani ka omalt poolt juure ja muutis mõned asjad, mis wõeral näul mitte Roomlase meele järele ep olnud. Tema asutas 8 papiliiki, kelle üle ülem papp ehk pontifex maximus seisis. Auguriumi liikmed ehk augurid kuulutasiwad lindude lennust ja pühade kanade nokkimisest tulewaid asju ette. Latini sõja- ja päikesejumalalle Januselle ehitas ta kahepoolega Januse tempel.templi, kelle wärawad rahu ajal kinni seisiwad, et sõjajumal ära ei põgeneks, sõja ajal lahti, et ta igal ajal appi wõiks tõtata. Aga kõigest kolm korda oli wäraw kinni: Numa ajal, pärast esimest Puunlaste sõda, keisri Augustuse ajal. Nii wältas sõda Rooma riigis aina alati 600 aastat.
Tullus Hostilius.2. Pärast Numa surma sai käre ja tuline Latinlane Tullus Hostilius kuningaks. Tema sõdis Alba Longa linna wasta ja häwitas tema wiimaks ära; aga ta kodanikud wiis ta Rooma, kus neid Plebejid.plebejideks kutsuti, kes wabalt põldu wõisiwad harida, kaupa ajada, tulla ehk minna, kuhu tahtsiwad, aga hääleta rahwakogul oliwad. Patrizide poolt peeti plebeji seisust alatuks ja halwaks. Esmalt küll ep olnud kuningal nõuu Alba Longat ära häwitada, waid üksi Rooma alamaks teha. Seda tunnistab Kolmikwõitlus.kolmikwõitlus