eeskujuks jäänud, sai Rooma riik kuulsaks oma wägewuse läbi waenuwäljal ja oma osawuse läbi kohtulauas. Tugewal käel heitis ta kõik ümberkaudsed maad, nii pikalt, kui nad sellel ajal tuttawad oliwad, oma alla ja asutas suure maailma riigi, kelle süda Italia poolsaarel oli, kuna liikmed endid kolme maailma jakku laiali lautasiwad. Ning nende wägew walitsus walmistas, ehk küll Rooma rahwas ise mitte suur tarkuse uurija ep olnud, teed haridusele, mis Greeklastelt wälja hoowas, neile maadelle, kus weel paks pimedus ja harimata toorus walitses. Nad ep olnud mitte tarkuse loojad, waid toojad: nad jagasiwad wälja, mis ise oliwad Greeka maalt pärinud.
Eluase.2. Italia poolsaar ulatab Alpi mägestikust Wahe mereni; pikk Appennini mägestik lahutas teda juba wanaste kahte poolde idast läände lugedes. Põbjast lõunasse minnes langes maa kolme jakku: Põhja-Italia, Kesk-Italia, Lõuna-Italia.
Suur maa.I. Põhja-Italia ehk Gallia cisalpina jautati 3 osasse: 1. Liguria maakonnake lääne sõrwas, kus Genua linn; 2. Gallia transpadana ehk maa Alpi mägestiku ja Paduse (nüüd Po) jõe wahel, kus Mantua ja Verona linnad; 3. Gallia cispadana ehk maa Paduse jõe ning Appennini mägede wahel, kus Mutina ja Ravenna linnad. Põhja-Italiat ei loetud mitte päris Italiaks, waid arwati maakondade liiki.
II. Kesk-Italias oli 6 maakonda, kellest 3 lääne pool, 3 ida pool Appennini seisiwad. Lääne pool oliwad: 1. Etruria, kus Klusiumi linn; 2. Latium, kus Rooma linn oma ema Alba Longaga ja sadama Ostiaga; 3. Kampania, kus Kapua linn ja Bajä ujumise paik. Ida küljes oliwad Picenumi, Umbria ja Samniumi maakonnad.
III. Lõuna-Italias ehk Suurel-Greeka maal oli 4 maakonda, kelle lõnnapoolsema nimi Bruttium, kus Rhegiumi linn, ja idasopis Kalabria, kus Tarentumi ja Brundusiumi linnad tähtsamad oliwad.
Saared.3. Pääle suure maa loeti mitmed saared Italia juure: 1. Sikelia ehk Sicilia, lõuna tipu wastas, kus tulepurskaw Ätna ja kuulus Syrakusä linn ning Panormuse sadam; Sikelia saar oli üliwäga wiljakas ja sellepärast hüüti teda „Rooma wiljasalweks“. 2. Sardinia. 3. Korsika. 4. Sikelia rannas Ägadi ja Lipari saarestikud.
§ 47. Rooma rahwa sugude aru.
Suguharud.1. Seesinane Italia maa oli wanast ajast saadik mitmete suguharude päralt, kes sündimise kui ka keele ning loomu poolest sugugi sugulased ep olnud. Nemad oliwad jault endine pärisrahwas, jault sisse rändanud suguwõsad. Haridus oli nende keskel mitmekesine, siiski mõne seas kaunil järjel. Nimelt wõib seda Etrurlaste kohta öelda. Wähem haritud oli Latini ja Samniti sugu.
Etrurlased.2. Etrurlased elasiwad Etruria maal Paduse ja Tiberi jõe wahel. Sääl oli 12 walda, igaüks ise walitsusega, kuid ühe
