Luule.ise oligi toodaw kuju. Kõige enam aga õitses luule ehk luuletuskunst juba wanast ajast saadik. Wanem on jutustaw luule ehk Epika.epika, kelle kuulsam meister Homerus on, kes Iliada Troja sõjast ning Odysseia Odysseuse kojuminekust luuletas; tema kõrwas rääkis Hesiodus oma luuletustes jumalatest ja nende suguwõsast, inimestest ja nende tööst. Noorem mõlkuw luule ehk Lyrika.lyrika hakkas pärast Hesiodust õitsema. Tema kuulsamad toimetajad on: Simonides ja Pindarus, ja naesterahwa poolt Sappho. Ka mõistulugude kirjutaja Äsopus on kuulus. Selle pääle õitses näitaw luule ehk Dramatika.dramatika. Tragödia ehk kurbliku näitemängu osawamad luuletajad oliwad: Aischylos, Sophokles, Euripides, kõik kolm õitsesiwad 500 ja 400 aasta wahel. Komödia ehk rõõmuliku näitemängu kuulsam luuletaja oli Aristophanes Peloponnesuse sõja ajal.
Teadused.3. Teadus ning tarkus oliwad kõrgel järjel, nagu historia ehk ajalugu, philosophia ehk mõttetarkus ja temaga ühendatud rhetorika ehk kõnekunst ja mathematika ehk arwamisetarkus. Historia.Historia kaswis epikast wälja: nagu Homerus kunstlikult wanadest kuulsatest meestest jutustas, nõnda hakkasiwad teised pärast kunstita üles kirjutama, mis kohegil sündis. Herodotus kirjutas esimese suure üleüldise ajaloo, mikspärast teda „ajaloo isaks“ hüütakse; Thukydides sai selles teaduses oma „Peloponnesuse sõja“ läbi kõige ülemalle järjele, kuhu Xenophon mitte enam järele ei suutnud minna. Pärastistest historikutest on kõige tähtsamad Polybius, Plutarchus, Arrianus. Philosophia.Philosophia idanes ka luuletustest wälja seeläbi, et hakati maailma alguse ja tema looja järele pärima. Wana aja „seitse tarka“ ühendasiwad oma õpetuse uurimisega. Kuulus Pythagoras kuuendamal aastasajal arwas arwamise teel põhja pääle saawat ning pidas üht jumalikku „kesktuld“ kõigi asjade elustajaks. Jälle teised, nagu Xenophanes, õpetasiwad pantheismust, kus muud jumalat ep ole, kui maailm ja tema loom ise. Täielikum, nii kui ilma ilmutuseta iial wõimalik, oli Sokratese (§ 36) ja tema jüngri Platoni õpetus, kuna Platoni õppija Aristoteles nähtawate asjade uurimise läbi kõike põhjendada püüdis. Rhetorika.Rhetorika õitses Periklesest saadik Athenas, kus kuulsamad kõnelejad Demosthenes, Äschines ja Lysias oliwad. Mathematika.Mathematika tähtsamad mehed Eukleides ja Archimedes elasiwad pärast Aleksandri Suure aega.
Kolmas osa: Rooma riik.
Esimene piir: Kuningriik.
I. Järk: Rooma riik ja tema rahwas.
§ 46. Rooma rahwa eluase.
Rooma rahwa tähtsus.1. Kuna Greeka maa oma teaduse ja tarkuse, kunsti ja osawuse läbi wanal ajal tähtjas oli ning täna päewani on tähtjaks
