Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/89

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
77
Wana aeg. Greeka rahwas. 4. piir: III, § 43. Diadochi sõda.

pidu wiis päewa wältas. Sääl wõttis ta ise Dariuse tütre ja noorema õe omale abikaasaks, kuna 80 suurtsugu ja 10,000 alamat Makedonlast niisama palju oma wäärilisi Persia neidusid ära kosisiwad. Aga Makedonlased ei saanud oma kuninga mõtetest mitte aru: Uus nurin.nemad arwasiwad enestel kui wõitjatel ainuüksi õigust olewat, walitsejad ja ülemad ammetnikud olla, kuna teised üksi pidada sõna kuulma. Ja kui Aleksander hulga noori Persialasi Makedonia sõjakunstis õpetada laskis ja kõige agaramad ja kenamad oma kehakaitsjate sekka wasta wõttis, nurisesiwad wanad Makedonia sõjamehed wäga selle üle. Aga Aleksander waigistas neid ja tähendas, et ta ka ilma nendeta läbi saada. Kuid ta leppis ja saatis nad rohkete kingitustega koju.

Babylon päälinn.3. Babylon pidi tulewikus Aleksandri riigi keskpaik olema. Siin hiilgas ja säras juba tema auujärg otse kui päike ja kaugelt maadelt tuliwad saadikud tema tegusid imestama ja tema nime auustama. Üks pidu peeti teise järele, toredus ja uhkus oli suur. Praegu oli kuningas Ekbatanas Dionysuse püha rääkimata toredusega pidamas, kui ta sõber Hephästioni †.Hephästion liiast pidurõömust raskeste haigeks jäi ja ära suri. Sõbra surm oli ta enese otsa käskjälg. Tema matusepidu, mis otsatu auu ja iluga ära peeti, kui ka kurwastus ja waimuäritus käisiwad kangeste kuninga terwise pääle. Ja uue sõja wasta walmistades, kus ta Arabia maad tahtis ära wõita, jäi ta haigeks ning nii raskeste, et elu lootus kadus. Aleksandri †: 323.Kurwal meelel käisiwad Makedonlased, kui ta tõbest kuulsiwad, teda, oma kuulsamat kuningat, jumalaga jätmas ja igaüks andis talle wiimist korda kät, mõni palawat silmawet walades. Ülemad seisiwad mure pärast sõna lausumata tema surmawoodi ümber. Nende küsimise pääle, kellele ta walitsuse jätaks, olla ta kostnud: „Kõige auusamalle!“ Nõuda suri ta omas 33. eluaastas, kui oma ürikesel elueal pea kõik selleaegse tutwa maailma ära oli wõitnud. Tema luud wiidi pärast Aleksandria linna ja maeti sääl suure auuga. Tema nimi aga jäi kuulsaks ja elas kirjas ja kõnes, loos ja luuletuses põlwest põlweni idas ja läänes.



III. Järk: Greeka-Makedonia riigi lagunemine.

§ 43. Tülid Aleksandri päranduse pärast.

Tüli walitsuse pärast.1. Aleksander Suur suri, aga täie-ealist õiguseosalist auujärjepärijat ei jätnud ta mitte järele, kuid kaks wäikest poega ja ühe nõdrameelelise wenna. Pääle selle wõis tema wiimse sõna „kõige auusa-