ja surres laulik sulle osaks antud!“ Pea pärast seda juhtus ta waenlastega Granikuse lahing.Granikuse kaldal kokku, kus teda Persia kuninga Dariuse wägi ootas, kes rahu oli nõudnud aga mitte leidnud. Jõe äärde jõudes küsis kuningas oma ülematelt, kas waja oodata wõi ajawiitmata jõest läbi waenlaste kallale tõtata. Ülemad, iseäranis Parmenion, oliwad rutu wasta. Aga Aleksander kihutas kohe weest läbi ning sundis sedamaid Persialased põgenema. Siiski pääsis ta ise waewalt surma suust: kaks Persia meest wõitlesiwad temaga; teine tõstis oma mõega juba kuninga surmaks üles, sääl lõi Makedonlane Klitus.Klitus lööja käe otsast maha ning Aleksander ise surmas teise wastase. Nüüd oli tee Wäiksesse-Asiasse lahti. Sardese linnast läks ta Frygia maale ja jäi sinna talwekorteri. Gordioni sõlm.Gordioni linnas näidati talle üht muistast wankrit imewärki sõlmega, kellest „targad“ oliwad ette kuulutanud, et tema lahtipäästja terwe Asia maa walitsejaks saada. Aleksander püüdis sõlme päästa, aga ei maksnud nõuu. Jõuu läbi läks see asi ometi korda: tema lõi mõegaga sõlme katki, mis läbi ta ise ühest lagunes. Lähemal kewadel Kilikia maalt läbi minnes külmetas ta ennast nii Kydnuse jões, et ta raskeste haigeks jäi. Greeka Arst Philippus.arst Philippus tahtis teda kange, aga kardetawa rohuga terweks teha. Sääl tuli Aleksandri kätte Parmenionilt kiri: „Waata ette: Philippus on Dariuselt ära ostetud!“ Kuningas ei uskunud, jõi rohu ära, kuna ta kirja arsti kätte andis, ja kolme päewa pärast oli ta terwe.
Darius Kodomannus.4. Senni kogus Darius Kodomannus oma wäe Syria lagedikul kokku, kus ta nõuu oli Aleksandrit oodata. Aga ülemad ja nõuuandjad sundisiwad teda Kilikia mägestikku wasta minema, kus aga suurest hulgast kitsas orus sugugi kasu ep olnud. Nii sündis, et Issuse lahing: 333.Issuse lahingis Aleksander täieste wõitu sai ja Darius waewalt palja hingega ja wäe riismetega põgenema pääsis, kuna ta enese wanker, kilp, wammus maha jäiwad, ema, abikaas, tütred ja poeg wangi sattusiwad. Wangide eest aga kandis Aleksander kuninglikult hoolt. Darius pääsis üle Eufrati jõe ning läkitas säält saadikud Aleksandri juure rahu paluma: Dariuse pakkumine.rahu eest pakkus ta wõitjalle poole riiki, oma tütre abikaasaks ja määratu hulga kulda ema ja abikaasa lunastuseks. Aleksander ei wõtnud pakkumist mitte wasta. „Oleksin mina Aleksander: mina wõtaksin sedamaid pakkumise wasta!“ ütles Parmenion. Ja Aleksander kostis: „Mina niisamati, kui ma Parmenion oleksin.“
