Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/84

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
72
Wana aeg. Greeka rahwas. 4. piir: II, § 41. Aleksander Suur.

turjale ning kadus kui tuul waatjate silmast. See tuli sest, et ta looma pää, kes kangeste oma warju kartis, ikka wasta päewa hoidis, mis läbi hobune oma hirmutawat kolli ei näinud. Pea tuli ta kõikide rõõmuks taltsa hobusega tagasi, keda nüüd talle ära osteti ning kelle seljas ta pärast kõik lahingid läbi käis. Wõidu sõnum.Teine kord toodi suur wõidusõnum. Kõik õiskasiwad; Aleksander aga hakkas nutma. Kui küsiti, miks, kostis ta: „Oh mina waene! Isa wõidab kõik maailma ära: mis mina weel teen!“ Chäroneia lahingis.Chäroneia lahingis oli 18 aastane noormees nii wahwaste wõidelnud, et isa talle pärast wõitu suud andes ütles: „Poeg, otsi omale suuremat riiki: Makedonia on sinule liiga pisukene!“

Walitsuse algus.2. Esimene noore kuninga töö oli Illyria rahwaid jälle oma walitsuse alla tagasi tõrjuda. Wältus: 336—323.Aga kuna ta põhja maal oli, lagunes lõuna all jutt laiali, et Aleksander surma saanud. Athen õiskas ja Thebä tappis Makedonia ammetnikud ära. Korraga, nagu pikse nool, oli Aleksander Greeka maal, Thebä linn ta käes, müürid ning majad maas, kodanikud kõik pärisorjaks müüdud. Üksi lauliku Pindaruse maja ja jumalate templid jäeti järele. Teised wallad ja linnad läksiwad hirmu täis: kõik tuliwad auupaklikult alla heites Aleksandri ette ning saiwad armu. Aleksander aga käskis kõiki Korinthusse kokku tulla ning laskis ennast sääl kõigi Greeklaste ülemaks päälikuks Persia wasta nimetada. Siin olles käis Aleksander ka „sõgedat Sokratest“ Diogenes.Diogenest waatamas, kes, kuna Aleksander kõike, Sokrates natukest, mitte wara põrmugi ei soowinud, waid wana räbala wammusega kaetud tõrres elas ja peuga wet jõekesest jõi. Aleksander leidis teda tõrre ees päewa paistel olewat; ta teretas teda, küsis seda ja teist ning oli wastustega wäga rahul. Lõppeks küsis: „Kas ma ehk wõiksin sulle midagi meelehääks teha?“ „Küll ikka!“ kostis Diogenes, „mine natuke päewa eest ära!“ Kõik naersiwad, Aleksander mitte. Ta ütles: „Jah, kui ma mitte Aleksander ei oleks, oleksin Diogenes!“

Persia teel.3. Sedasama teed, mida mööda Kserkses Greeta maale oli tulnud, hakkas Aleksander 35,000 mehega kewadel 334 Persia poole minema. Hellespontusest üle jõudes kargas Aleksander kõige ees maale ja hüüdis: „Minu on Asia! Jäägu ta rahwas rikkumata ning tulgu terwelt minu walitsuse alla!“ Ja Troja waremetel laskis ta muistastelle kangelastele auuks suuri pidusid ja wõidumängusid pühitseda. Ise hüüdis ta Achillese haual.Achillese haua ääres: „Sina õnnis noor mees: elades oli sõber