Aga pea wõttis raske häda Athenas rahwast rõhuda. Hirmus Katk.katk hakkas möllama ja kolme aasta sees tappis taud arutu palju rahwast, kes sõja eest linna oliwad põgenenud. Toidu ja ruumi puudus, põua palawus ja rahwa paksus kaswatas tõbe wõimu, mida ükski arst arstida ei wõinud. Ei hoolinud surm ülemast ega alamast: hulga kaupa langesiwad kodanikud, suriwad soldatid, heitsiwad hinge päälikud. Kõige tähtsam katku ohwer oli Perikles, kes senni Athena tugi ja abi, ootus ja lootus oli olnud. Määratu oli katku kahju.
Katku ajal.4b. Hale oli Athena linna lugu! Siin ägasiwad ja oigasiwad surijad, siin oliwad templid ja pühad paigad palwetegijaid täis, kes jumalailt abi otsisiwad, siin oliwad kõige kuulsamad kujud ja uhkemad hooned surnuwirnade ja kõduwate kehade keskel! Ja jälle teised tormasiwad kiimaluses ja priiskamises meeletumalt üle surnukehade, keda kaaren ei nokanud ega koer ei nuusutanud, ja hüüdsiwad: „Hing söö ja joo ning ole rõõmus, sest hommen oled sa surnud!“ Usk kadus ja lootus lõppis, seadust ei kardetud ega käsku ei kuuldud. Kõlwatus ja kombete korratus oli suurem wiletsus kui katk ise.
Sõja käik.5. Periklese surm oli Athenlastele suureks õnnetuseks, sest et nüüd oma enese kasupüüdjad ja toore meelega mehed walitsuse oma kätte kiskusiwad, rahwast eksitasiwad ja sõja häda kaswatasiwad. Iseäranis Kleon.'Kleon, ühe nahaparkija poeg ja ise nahakaupleja, sai wägewaks ja tegi mõnda, mis Athena rahwalle mitte auu ei teinud. Kohe, kui päämeheks sai, läks ta Lesbose saare wasta sõdima, sest et ta ühendusest oli taganenud. Ta sai tema kätte ja rahwas mõistis tema nõuu pääle kõik täie-ealised Mitylene linna mehed surma! Õnneks kahetses rahwas weel õigel ajal koledat käsku ja keelis tema täitmise ära, kuid 1000 wangi, keda Kleon oli kaasa toonud, oliwad juba ära hukatud ning ei suutnud neid parem mõte mitte enam päästa. Selle wasta wõtsiwad Spartlased Platää.Platää linna, mis Athena abiline oli, ning häwitasiwad ta tulega ära, kuna kõik täis kaswanud mehed mõega tera all langesiwad. Sääl sai Athena päälik Demosthenes Pyluse linna Messene maal kätte ja rüüstas sääl ümberkaudist maad. Asjata püüdsiwad teda Spartlased ära ajada; nad kautasiwad päälegi 400 tähtsamat kodanikku, kes Messene rannasaarel Kleoni wangi sattusiwad. Sparta tahtis nüüd rahu teha, aga Kleoni tingimised oliwad nii rängad, et Spartlased wiimse wõimu kokku wõtsiwad ja edasi sõdisiwad. Ja nende päälik Brasidas.Brasidas sai Thrakia maal Amphipoli linna kätte. Kleon tõttas teda säält ära ajama, aga werises lahingis langes ta wägi ja ta ise leidis põgenedes surma. Ka Brasidas kautas
