Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/67

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
55
Wana aeg. Greeka rahwas. 3. piir: I, § 31. Themistokles.

„Taga parem: eks warjus ole wilum wõidelda!“ Tuhanded Persialased tungisiwad, aga üks haawal, sest et tee kitsas oli, kreeklaste kallale. Aga kiwimüürist kindlamalt seisiwad need ees ja nende mõega tera all kaswis langenud waenlaste wirn kõrgeks, et nende seltsimehed hirmuga tagasi põrkasiwad. Kuid piits kihutas mehed surma suhu. Aga kuld on wahest kurjem waenlane kui kangus. Nõnda ka siin. Ära-andja.Üks Greeklane näitas maksu eest salatee üle mägede ja pea oli wahwade hulk kahe tule keskel. Weel õigel ajal sai Leonidas abiwäge minema saata, ise aga oma 300 Spartlasega ja 700 Thespiä kodanikuga jäi ta sinna ja wõitles kunni wiimseni weretilgani. Wõidumärk.Wõidumärgi marmorilõwi pääle kirjutati pärast:

„Rändaja, rutta sa Sparta ja kuuluta kõigile nõnda:
Isamaa seaduste eest surime wõideldes siin!“

Salamis: 480.4. Nüüd oli tee Greeka maale lahti. Hirm käis idalaste ees, tuli ja tühjus taga. Kellel jalad all oliwad, põgenesiwad Peloponnesusse, kus neile Isthmuse müür Korinthuse kitsusel kaitsmist tõutas. Warjuta jäi Athen waenlaste wiha alla. Kuid tühjalt: sest Themistokles saatis kõik wanast wäetid ja noorest nõdrukesed, naesed ja neitsid Salamise ja Aigina saarde, kuna igamees, kes mõeka suutis kanda, laewa pääle pidi minema, kust orakli sõna järele üksi pääsmist loota oli. Orakel aga oli käsknud Puumüürid.puumüüride“ tagalt warju otsida, Themistokles seletas puumüürid laewadeks; usuti ja astuti laewa pääle. Aga Athena sõi tuleleek. Kuid Greeklased ep olnud mitte ühel meelel: Spartlased ja teised tahtsiwad oma laewadega ära sõita ja igaüks ise oma koda ja maja kaitsta, kuna Themistokles ühises wõitlemises pääsmist nägi. Kui nõuu ei maksnud, pidi Themistoklese kawalus.kawalus aitama: tema laskis selsamal ööl, mil Spartlased Salamise lahest tahtsiwad lahkuda, Kserkseselle ütelda, ‚et nüüd paras aeg olla kõiki hiiri ühe lõksuga kinni püüda‘. Persia kuningas oli rõõmus, andis käsu ja enne koitu oliwad Greeka laewad ümber piiratud. Lahing.Walges hakkas lahing. Kserkses ise silmas kõrgelt kuldjärjelt lahingikäiku. Uhkeste waatasiwad Persia määratumad laewad wäikeste Greeka omade pääle ja ähwardasiwad neid silmapilgul ära neelata. Aga nende suurus oli neile hukatuseks, sest wesi oli madal, ruum kitsas, liikumine raske, kuna Greeklaste kerged paadid igalt poolt hõlbsaste läbi, kähku waenlase kallale ja kärmeste kallalt ära saiwad. Pea tõusis suits Persia laewadest ja leek loitis taewa poole, teised pöörsiwad põgenema, teised