Kolmas piir: Greeka wõimuse wõtmise aeg.
I. Järk: Persia sõjad.
§ 29. Joonlaste mäss.
Waenu juur.1. Kuna hääde seaduste läbi Greeklaste sisemine elu oli edenenud ja kosunud, hakkas ta wõimus mõegateral tuttawaks ja kuulsaks saama, kui ta Persia maailma-riigiga kokku juhtus ja oma wäikese hulgaga ida maa sajad tuhanded ära wõitis. Wäikses-Asias oliwad Greeka linnad ja asutused suurel maal ja saaril Kyruse kätte sattunud, kes neile nende eneste seast Persia meelelised walitsejad oli annud. Aga et walitsejad rahwast üleliiga rõhusiwad, ootas see aga parajat aega, et mässama wõiks hakata. Kuid nemad lasksiwad kõige sündsama silmapilgu ilma kasuta mööda minna. Sest kui Darius Hystaspis üle Donau jõe põhja poole Skythia sõda.Skythia maale läks ja säält 60 päewa sees, nagu ta oli tõutanud, mitte tagasi ei tulnud, andis Athenlane Miltiades nõuu jõesilda ära lõhkuda ja Persia kuningat waenlaste küüsi jätta; aga et Miletuse walitseja Histiäus wasta seisis, jäi see nõuu täitmata ning kuningas pääsis. Koju jõudes leidis Darius Hippia eest, kes temalt pääwarju palus ja abi otsis Athenasse tagasi minna.
Joonlaste mäss.2. Sääl tõstis Miletuse walitseja Aristagoras oma sugulase Histiäuse nõuu pääle, keda kuningas oli pahandanud, waenulipu lehwitama, äritas Jooni maakonna rahwa mässule ja kutsus kõike Greeka rahwast appi. Appi küll ei läinud muud, kui Athenast Hippia kiuste 20 ja Eretria linnast Euböa saarelt 5 laewa. Siiski tungisiwad mässajad suure hooga maa sisse ning saiwad Lydia maa päälinna Sardese kätte. Sardese põlemine.Aga linn läks kudagi wiisi põlema, süü aeti wõitjate pääle ja wiha andis Persialastele uut jõudu, nii et mässajad mererannani pidiwad taganema, kus nende wäele ots pääle tehti. Joonlased sattusiwad uueste ikke alla ja mässajaid linnasid nuheldi weel päälegi, iseäranis rängaste Miletust. Histiäus, kes ka mässajate sekka oli läinud, suri risti puu pääl, Aristagoras langes põgenedes. Athenlastele aga tõutas Darius kätte maksta, ja et see wanne tal meelest ei unuks, hüüdis üks ori igal lõunal: „Isand, tuleta Athenlasi meele!“.
§ 30. Esimene Persia sõda: Miltiades.
Mardonius: 492.1. Esimene Persialaste katse Greeka maale tungida, läks üsna nurja. Sest kuninga Dariuse wäimees Mardonius ei saanud maist maad mööda mitte kaugelle: Thrakia rahwas ajas ta häbiga Asia maale tagasi. Weel halwemini käis tema merewäe käsi: laewad purjutasiwad mööda ranna äärt Greeka maa poole, aga Athos.Athose nina juures tõusis kange torm ja möllaw maru mattis laewad kõigega merepõhja. Aga nurja läinud katse äritas taga rohkem Persia kuningat wihale ja ta walmistas oma wäge uuele suurele sõjale. Wahe ajal aga
