Solon.2. Sääl tegi Solon korratusele ja wiletsusele otsa. Tema suutis seda, sest et temast rahwas palju lugu pidas sellepärast, et ta riigile kasu oli saatnud ja ikka rahwa sõber olnud. Tema kautas Drakoni seaduse ära ning andis ise uue ja parema 594.aastal 594. Tema seaduses elas koguni teine waim, kui tema eeskäija seaduses, jah, hoopis teine õhk hingas tema raamatus, kui Lykurguse seaduse raamatus. Tema kautas kõrged seisuste waheseinad ära ja jautas maksud wara järele. Tema waatas waimu pääle, aga ei unustanud ka mitte keha ära. Ihu eest ja waimu eest kandis tema seadus ühtlasi hoolt. Aga enne weel, kui ta oma seadust awalikult kuulutas, awitas ta waeseid wõlatornist wälja. Wõlawähendus.Seda tegi ta seeläbi, et ta intresside kõrgust alandas, rahahinda aga 27 saja päält kõrgendas: kellel 100 drahma wõlgu oli, maksis 73 ja oli tasa. Kui seda wiisi suurem walu waigistatud oli, ilmus seadus.
Walitsus.3. Wõimus ja walitsus oli Athenlaste ehk Athena kodanikkude päralt, kelle õigus wanemaist päritud oli, aga rahwakogul ka uutele kodanikkudelle wõis osaks saada. Ülem wõimus, ka elu ja surma üle, oli Rahwakogu.rahwakogu käes, kuhu iga Athenlane, kes pääle 20 aasta wana oli, pidi ilmuma. Suurem häälte hulk andis otsuse. Hääli loeti aga häälekiwikestega. Wähem tähtsais asjus sirutati käed wasta taewast, kui tahtmise järele oli, mis awaldati ning kuulutati. Ülemad walwawad ammetnikud oliwad Archonid.9 archonit: esimene neist oli linnawanem, teine ohwriülem, kolmas sõjapäälik, teised kuus ülemad kohtunikud. Archonite teine käsi oli 400 nõuukogu.neljasaja nõuukogu, kelle liikmed iga aasta uueste waliti: nemad katsusiwad ja uurisiwad enne kõik arwamised ja seadused läbi ja läbi, enne kui neid rahwakogule kuulda anti. Ülem kohus oli Areiopagos.Areiopagos: tema oli iseäranis suuris asjus wastutaja kohtumõistja ja selle poolest kõigel wanal ajal kuulus, aga ka usu ja jumalateenistuse üle walwaja. Alam kohus oli Heliaia.Heliaia, kelle 6000 liiget iga aasta liisu läbi uueste waliti: 500 liiget ja üks kohtuarchon pidiwad igas suures riiuasjas juures olema, muidu otsus ei maksnud. Athenlastega ühes elasiwad metoikid ehk manulised, käsitöölised ja kauplejad, kellel häält ega maa-omanduse õigust ep olnud ning kes seega mitte riigi ammetitesse ei wõinud hakata. Aga rahwakogu wõis iseäranis auusaile nende seast täit kodaniku õigust anda. Pärisorje kaitsis seadus.
Elukord.4. Iga Athenlane kaswatas oma poega 16. aastani omas kojas. Lastekaswatamine.Siis saatis ta tema gymnasiumi, kus keha
