Seisused.4. Seisused oliwad igal pool ühte wiisi. Ülem seisus oli mõisniku seisus. Siis waba kodaniku ehk põlluharija seisus. Siis poolwaba käsitööliste ja maksumaksja põllumeeste seisus. Ka pärispõlw oli ära wõidetud maadel olemas. Pärisorjad oliwad ostetud wõerad, mitte Greeklased. Lasti pärisori ikke alt lahti, sai tast poolwaba. Aga ta järeltulijad wõisiwad täiehäälelisteks saada. Üleüldse aga wõime ütelda, et seisuste waheseinad poolegi nii kõrged ega kindlad ep olnud, kui ida mail: ühest seisusest teise minna oli küll wõimalik, ning ei saanud mineja ise, siis saiwad ometi ta lapsed soowitud õiguste osaliseks.
II. Järk: Doorlaste tööd ning teud.
§ 25. Sparta linn: Lykurgus.
Sparta.1. Peloponnesuse saare lõunasõrwas oli Eurota jõe kaldal müüritu ja wallitu linn nimega Sparta. Doorlased wõtsiwad tema Achälaste käest ära ning jäiwad ise peremeheks. Nende päälikul oli aga kaks poega ja mõlemad saiwad pärast isa surma kuningaks; sest wõeti wiisiks, et edespidi kaks kuningat korraga walitsesiwad, teine teisest suguwõsast. Aga mõlemate wahel tõusis tüli ja riid ja alaline wihawaen ähwardas riigile otsa teha, päälegi et wana tugewus ja südidus ning karm kombe aega mööda Doorlaste seast kaduma hakkas, mis allaheidetud rahwalle uueste julgust andis. Sääl tuli abiandja, uuekslooja ning tugewusetooja.
Lykurgus.2. Lykurgus, kuninglikust suguwõsast pärit, oli 10 aastat wõeral maal rändanud, iseäranis Kreta saarel ja Egiptuse maal kaua olnud, kus sellel ajal kaunis kord ja kaunid seadused õitsiwad. Tema jõudis parajaste koju, kui teda oodeti ning temalt korda ja puuduste parandamist loodeti. Seda teha oligi Lykurgus ammu nõuuks wõtnud. Aga nüüd ta läks Delphi oraklilt nõuu küsima, et seeläbi otse kui jumalikul juhatusel uuendaja tööd alustada. Koju tagasi jõudes kuulutas ta umbes 888 aastal oma seaduse kõigele rahwalle. Tema seadus oli wali ja kare: sõnakuulmist ja südidust, keharamu ja agarust sõja asjus nõudis ta hoopis enam, kui waimu harimist ja sügawat tarkust. Iseäranis hoolsaste oli ta walitsuse ja elukorra wiiside eest muretsenud: oli ammetid ning wõimused, omandused ja õigused, laste kaswatamise ning wanade elukorra ära määranud ja ette kirjutanud.
Riigi walitsus.3. Woli ja wõimus, wägi ja kohus oli üksi ja ainult Doorlaste ehk, nagu neid siin nimetati, Spartlased.Spartlaste käes: nende päralt oli täis inimese õigus, nemad oliwad kodanikud,
