loome ja wilja magusaks haisuks. Pääle selle paluti waljul häälel ülewalt abi, tänati, kiideti, auustati, tõutati, kui häda käes ehk abi waja oli. Ka mõned puhastamise ning pesemise tembud tehti ära, mis pühadust pidi kaswatama, aga pahadust kautama. Iseäranis püüti jumalate tahtmist ning tulewaid asju teada: seda, mis teada saadi, kutsuti Orakel.orâkliks ehk ettekuulutuseks. Orâklit aga otsiti ära tunda ning aru saada ohwrielajate sisikonnast, lindude lennust ja häälest, püha hiie kohinast ning metsa mühinast, taewa tähtedest ning unenägudest. Kõige kuulsam oli Délphi orâkel: sääl istus ettekuulutaja naesterahwas ehk Pythia kuldkolmejalgse pääle ja seisis sääl, kunni ta kange maa-auru sunnil, mis kaljupraust wälja woolas, jampsima hakkas. Sonitud sõnadest tegiwad papid kaheotsaga salmid walmis ja andsiwad suure kingituse wasta küsija kätte. Kaua kestis Delphi orâkli auu ja kuulus nimi.
II. Järk: Üksikute kangelaste teud.
§ 17. Deukalion.
Kangelased.1. Pääle jumalate oli Greeklastel ka kaunis arw wägewaid ning tugewaid mehi, kes jumalikust soost pärit oliwad, ning keda nende kange jõuu pärast kangelasteks kutsuti. Neist räägiwad palju Greeka rahwa muistsed lood ning kiidawad neid wäga nende laulikute luuletused, olgu nad lugulaulud (eposed) ehk näitemängud. See kõik tunnistab, et Greeka rahwas oma esiwanemaist ja nende tegudest oskas lugu pidada ja oma enese waimuwarast mõistis enesele lõbusaid tundisid luua ja mitte ei läinud wõeralt wäljalt wõtma, mis tema waimule waigistuseks ning karastuseks tarwis läks.
Prometheus.2. Kõige wanem kangelane, kellest wana lugu kõneleb, olnud Prometheus. Tema oli titani Iapetuse poeg ning tal olnud luba, taewaliste koosolekutel käia. Aga korra ta wõttis luata sädeme tuld taewast kaasa ning tõi maha, sest senni ep olnud tuld maa pääl mitte olemas ega tunnud inimesed mitte tema kasu. Kuid Zeus pidas tuletoomist warguseks ning laskis inimeste esimese häätegija Kaukasuse mäe külge raske raudahelaga kinni needida ning saatis kotka ta kallale, kes iga päew maksa ta seest ära sõi, mis ikka jälle uueste kaswis. Ja 300 aastat pidi jumalik wõsu walusamat piina kannatama, enne kui Herakles ta ära päästis.
Uputus.3. Aga hõelus ja kurjus läks ülekäte, kui taewalik and ilmalastele oli osaks saanud: õigusest ei hoolitud, kohusest ei küsitud, käsi tegi, mis süda käskis. Sääl kihwatas Zeus omas waimus ning tegi taewa luugid ning sügawuse Hallikad lahti ja wesi woolas üle kõige maa ja kõik liha sai surma. Üksi Prometheuse poeg Deukalion.Deukalion pääsis oma naese Pyrrhaga, sest wee wood tõstsiwad tema laewukese lendu ning kandis ta kõrgelle Parnassuse mäekingule, kus laew seisma jäi. Kui wesi alanes ja maapind ära tahenes, astusiwad nad laewast wälja, ehitasiwad altari ning ohwerdasiwad Zeusele tänuohwri. See oli taewakuninga meele pärast. Tema saatis Hermese ütlema, et iga soow, mis Deukalioni ehk tema abikaasa suu wälja ütleks, täidetud saaks. Mõlemad hüüdsiwad: „Zeus lasku jälle inimesi sündida ning täitku maailma jälle rahwaga!“ Hermes käskis ema
