sarnaseks, nii et wõerast wärwi mitte enam tunda ega wõerast magu maitsta ei wõidud. Tähtsamad Greeka maale rändajad wõerad oliwad Kekrops ja Danaos Egiptuse maalt, Kadmos Fönikia maalt, kes kirjutamise kunsti ning wiinamägede harimise kaasa toonud ja Pelops Frygia maalt, kelle nime järele lõunapoolsaar Peloponnesuseks kutsutud.
§ 16. Greeka rahwa usk ja jumalateenistus.
Usupõhi.1. Greeka rahwa luulerikas waim kudus oma mõtted ja arwamised jumalatest ja nende eluasemest taewast kenaks kangaks ning lõi oma usuõpetuse lõbusaks looks, mis Homeruse ja Hesioduse laulude läbi igale Greeklasele tutwaks ning omaks sai. Selle õpetuse järele ep olnud maailm mitte loodud, waid iseenesest aegade jooksul saanud. Sest algusest oli Chaos.Chaos, üks pime must määratu tomp, olemas, kõik tühi, kõik paljas, aina pimedus sügawuse pääl. Sääl tekkis maa keskpaika, taewas tema üle, põrgu tema alla. Maa ja taewa pojad ning tütred oliwad Titanid.titanid ehk loodusewäed, kelle seast Kronos ehk aeg kuningaks sai ning kaua kuldsel ajal walitses. Aga et ta oma kolm tütart Hera, Hestia ja Demetra, ning kaks poega, Hadese ning Poseidoni, ära oli neelnud, sest et neilt oma walitsusele häda ja otsa kartis, hakkas noorem poeg Zeus ehk aru, kes ema kawaluse läbi isa kurgust oli pääsnud, temale wasta ning sai suure sõja järele oma waimuwäega toorestest wõimudest jagu, kukutas nad alla põrgu ehk Tartarusse, ning wõttis ise walitsusekepi kätte. Kuid mitte ei unustanud ta wendade õigust, keda Kronos enne langemist elawalt oli wälja sülitanud, waid jautas riigi kolme osasse: ise ta wõttis taewa, Hadeselle andis ta põrgu, Poseidonile jättis ta mere. Maa oli ühetasa kõikide päralt. Kõikide kuningas aga oli Zeus.
Taewas.2. Taewast ehk jumalate eluaset arwati Olympuse mäe harjal olewat, mis üle pilwede ulatas, tuult ega tormi, wiletsust ega wihma ei tunnud, waid kus alaline kewadine ilu walitses, igawene hiilgaw päike lahkel palgel säras ning walgust andis; alles pärast, kui aru selgis, tõsteti taewas kõrgelle ning, loeti Olympust taewa-mäeks. Siin oli ülema jumala Zeuse auujärg, siin tema abiliste, teiste 11 ülema jumala istmed ja hulga alamate jumalate asemed. Siin nad sõiwad kadumata rooga, mida ambrosiaks hüüti, ning jõiwad jumalikku jooki, mida nektariks kutsuti. Siin nad elasiwad õnnelikku elu: ei nad tunnud häda ega olnud neil surma ega hirmu karta, waid — nõnda laulawad laulikud — alaline rõõmupäike hiilgas ja säras õnne õndsatelle.
Olympuse 12 jumalat.3. Olympuse 12 ülemat jumalat, nagu neid pärastisel päiwil auustati, oliwad: 1. Zeus ehk Jupiter[1], Kronose ja Rhea poeg, jumalate ja inimeste isa, taewa ning maa kuningas; wälk oli ta paremas käes ning piksenool ta põlwe pääl, kotkas tema jalge ees, kui ta omal uhkel auujärjel istus. 2. Hera ehk Juno, Zeuse õde
- ↑ Esimene nimi on Greeka keeli, teine Ladina keeli; et mõlematel, Greeka ja Rooma rahwal, üks ja seesama usk oli, sellepärast saab mõlemaist ühes räägitud.
