ja Chäronea linnad; 3. Phokis Böotiast lääne pool Parnassuse mäe ja Delphi templiga ning orakliga; teised 6 on wähem tähtjad, III. Peloponnesus ehk Pelopi poolsaar seisis kirda sõrwas Isthmuse kitsuse läbi Hellasega ühes ja langes ka 9 maakonda, kellest tähtsamad on: 1. Lõuna kaares Lakonia kareda loomusega, kus Taygetuse mägi, Eurota jõgi ja tema kaldal Sparta linn, kellele pärast ka Messene maakond osaks sai; 2. Ida kaares Argolis, kus Argose ja Mykenä linnad; 3. põhja kaares Achaja maakond, kelle juure ka Korinthust wõime arwata; 4. lääne kaares Elis, kus Olympia linn, mis oma pidumängude pärast kuulus oli; 5. kesk poolsaart Arkadia maakond Mantinea linnaga.
Saared.3. Aga mitte üksi suurel maal ei elanud Greeklased, waid ka saartel, kus nad iseäranis wara laewasõidu ja reiside ning wõeraste maade tundma-õppimise läbi hariduse osalisiks saiwad enne weel, kui nende suguwennad suurel maal. Lääne rannas oliwad Ioni saared, kelle seas Korkyra (nüüd Korfu) ja Ithaka (nüüd Theaki) kõige tähtsamad. Lõuna pool Kythera ja Kreta, kuhu Fönikia rahwas juba wanaste omale elupaiku oliwad asutanud. Ida kaares Euböa saar Hellase wasta, eemal Kykladi ja weel kaugemal Sporadi saarestikud. Wiimaks oli hulk suuremaid ning wähemaid saari Wäikse-Asia rannas Greeklaste päralt, nende seas Lemnus, Chius, Rhodus.
§ 15. Greeka rahwa sugude aru.
Esilugu: päris rahwas.1. Greeka maal elasiwad kõige wanemal ajal mitu rahwa sugu, kelle seast Pelasgi rahwas kõige laiemalt ennast oli wälja lautanud. Tema armastas rahu ning lihtkorralist elu: haris põldu ning teenis oma loodusjumalaid. Aga mitte sellest soost ei sündinud kuulus Greeka rahwas ilmale, waid ühest teisest suguwõsast, mis loomu poolest hoopis südim ja julgem, ergem ning kergem, tulisem ja terasem oli. See oli Helleni rahwas, kes esmalt kui wäike Graikoi suguharu Epiruses elas, pärast säält ennast üle kõige maa laiali lautas, Pelasgi rahwa ära kautas ehk oma wõimuse alla wautas, et temast muud mälestust järele ei jäänud, kui mõned määratumaist kiwidest lubjata ning liiwata üles lautud „ühesilmaliste“ müürid Peloponnesuses. Wõitja suguwõsa nimetas edespidi ennast ise Helleni rahwaks, kuna Graikoi ehk Greeka nimi Italia rahwaste suus pruugitawaks jäi, kelle jälgisse meiegi selles asjas astume. Ja seesama Helleni ehk Greeka nimi jäi ikka ühendajaks ja auunimeks, kui ka rahwas aega mööda suguharude ja maakondade järele ühest lahkus ja igaüks suguharu ning maakond oma seaduste, oma wiiside, oma kombete järele elas. Pääsuguharusid aga oli neli: Joonlased, Doorlased, Aollased, Achälased.
Maale tulnud wõerad.2. Päris rahwa sekka rändas aga ka mõni wõeras ida maalt: igaüks tulija tõi omalt isamaalt midagi kaasa, mis enne Hellenite hulgas olemas ep olnud. Need wõtsiwad wõeraid mõtteid, uusi pruuke, uusi asju küll wasta, aga mitte mõtlemata ega huupi pimedast pääst, waid ikka hääd halwast wälja walides, paha põlates, kaunist kalliks pidades. Ning mida nad wasta wõtsiwad, seda muutsiwad nad loowal wäel ning luulewõimul ümber oma näu järele ja enese
