Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/26

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
14
Wana aeg. Ida maa. III, § 8. IV, § 9. Assuri rahwas.

ei sirutanud, oli ta elu armuta otsas, sest kõik, kõik ülemast kuninga-emandast kunni alamani karjapoisini oliwad tema orjad, kelle elu ja surma üle tal suurem woli käes oli kui oma kuldse tikitud kuue üle. Ja ta ümber oli hulk silmateenrid, toredamas ehtes, hulk orje, hulk naisi oma orjadega: kõik tahtsiwad toredust maakondade kulu pääl weel toredamaks teha. Kolmes linnas käis kuningas kõigi oma saatjatega elamas: talwel soojas Babelis, kewadel kuiwas Susas, suwel wilus Ekbatanas. Igas nimetatud linnas oli oma uhkete rohuaedade hulk, mida „paradiisideks“ kutsuti, kus üpris wäga kena oli jalutada ning lõbus meelt jahutada.



IV. Järk: Semi sugu rahwad.

§ 9. Assuri rahwas.

Eluase.1. Kuna Jaweti sugu ennast India Kaukasusest laiali lautas, läksiwad Semi suguharud Ararati mäelt lääne ja lõuna poole uut eluaset otsima. Kõige tähtsamad nende seast oliwad Assuri, Kaldea, Fönikia ja Juuda rahwas. Assuri rahwas jäi kohe lõuna poole Armenia mägestikku Eufrati ja Tigrise jõe kallastelle elama, iseäranis aga idapoolse jõe Tigrise kaldalle, kuhu ka selle maa päälinn Ninive ehitati.

Ajalugu.2. Assuri rahwa wanem ajalugu seisab muistsuse-waiba warju all. Wanad jutud räägiwad küll Ninusest kui riigirajajast ja tema wägewast abikaasast Semiramisest[1], kes mehe riides wahwaste sõdinud ning ümberkaudsed maad alla heitnud, küll tema nõtradest järeletulijatest, kes ennemalt naeste seas willu kedranud, kui walitsusekeppi riigikasuks tarwitanud, kunni wiimne, Sardanapal, ennast waenlaste silma ees kõige waraga ja naestega ära põletanud, aga neid juttusid ei wõi mitte hästi uskuda, waid ennemalt neid sõnumeid, mis mälestuse-märkidelle Kiilkirja lugu.kiilkirjal on üles pandud. Nende uurimiste järele oli selle maa rahwa, jumala ja päälinna nimi Assur, kelle wiimse asemel Ninive pärast kuulsaks sai. Salmanassar I. oli 1400 ja Tiglat Pilésar I. 1200 aasta ümber julge sõdija ning wägew wõitja. Sardanapal käis sagedaste sõjas waenlaste ja mässajate alamate wasta. Tiglat Pilésar II. wõitis Syria maa ära ning Salmanassar: 722.Salmanassar II. wiis Israeli rahwa aastal 722 Assuri wangimaale. Sanheribi ei jätnud Jumala wits maha: Egiptuse maal sõiwad hiired ta sõjawäe sadulad ja rihmad ära, Jerusalema all tappis katk ta sõjamehed, omas kodus walmistas poegade mõek talle eneselle surma. Wiimne Assuri kuningas oli Sarak. Tema wasta tuliwad Meda kuningas Assuri riigi ja Ninive ots: 606.Kyaksares I. ja Babeli kuningas Nebukadnetsar sõdima ning saiwad Tigrise woogude abiga, mis tüki müüri jõe poolt maha

  1. Kes Semiramisest ja tema tegudest enam teada soowib, lugegu Jakobsoni Lugem. r. III, § 69, ja HermanniLoe“ 12.