Kuid silmakirjaks! Waewalt oliwad sõjawäed merel, sääl kargasiwad ristitud Liiwlased saunadest Düüna laenetesse, loputasiwad endid ning hüüdsiwad: „Siin oma jõe puhtas wees peseme endid ristimisest puhtaks, siin heidame wõera usu enestest ära ning saadame Sakstelle järele!“ Preestrid ja kaupmehed pidiwad maalt ära minema ning wõit näitas Liiwlaste käes olewat.
4. Sääl sai Liiwi maa tähtsam piiskopp Albert I.: 1199—1229.Albert I. von Apeldern 1199—1229 walitsuse ohjad kätte. Keha poolest tugew parajas wanuses, waimu poolest südi julge, ettewaatlik kawal, tegew auuahne, wõttis tema ette ‚Baltia maad terwelt oma alla heita ning suurt riiki paapsti ülema walitsuse all asutada‘. Ristisõdijad pidiwad talle seks abiks olema ning neid kogus ta ‚pattudest pääsemist kuulutades ja suurt saaki tõutades‘ kõigilt poolt hulga kaupa. Kewadel 1200 tõttas Albert teele ja jõudis 23 laewaga Düüna jõkke. Rist teises, mõek teises peus, aga raudkübar pääs, astus ta maale. Warsti kutsus tema Liiwi wanemad wõeruselle. 1. ära-andmine.Pärast lahket wastawõtmist nõudis Albert rahukinnitamiseks hulga käemehi. Ei tahetud lubada. Sääl nägiwad wanemad endid raudriidelistest ümber piiratud olewat: hirmuga andsiwad nad oma poegadest 30 piiskopi kätte ning ainult seeläbi pääsesiwad nad ise lahti, kuna pojad Bremenisse wiidi. Nüüd otsis Albert, kus Liiwlased teda keelda ei julgenud, uue linna ehitamise tarwis sündsat kohta. Riia asutus: 1200.Seda leidis ta 1½ penikoormat jõesuust eemal Düüna kaldal. Juba teisel suwel tõsteti Riia linn, nagu uut asutust nimetati, Liiwi maa päälinnaks ning piiskopi elupaigaks. Maarja maa.Linn ja maa pühitseti „pühale neitsille“[1]. Paapst Innocentius III. kinnitas Alberti seadmised ning kinkis linnale suured eesõigused, nii et ta pea tähtsaks kaubalinnaks sai. Aga sellel kombel, et iga aasta uusi sõdijaid Saksa maalt pidi otsitama, ei arwanud Albert mitte oma sihile saawat. Ta asutas sellepärast Theodorichi nõuu järele Mõega wennaste ordo: 1202.uue rüütliordo (§ 130, 1), mis mõegawennaste ordoks nimetati ja paapsti poolt kinnitati 1202. Ordo sisemised seadmised oliwad niisamasugused kui templirüütlite seadused. Kõiki juhatas ordomeister; tema all seisiwad komthurid, kes sõjameeste ja ordo waranduse eest hoolt kandsiwad, hiljemini ka losside üle waatasiwad. Rüütlite abiga, kes ordomeistri Vinno.Vinno all alati maale jäiwad, kaitsis Albert Riia linna pääletungijate eest ning tegi ümberkaudse maa ärawõitmise tööd edasi. Kõige päält püüdis
- ↑ Sellepärast hüütakse meie maad nüüdgi weel mõnikord Maarja maaks.
