tega ja seda mitu korda. Sääl pani elatanud Gregorius IX.Gregorius IX. tema kirikuwande alla. Sellest hoolimata läks Friedrich, kui kodused asjad korda seadnud, teele (§ 130, 4) ja sai Palästinas pühad paigad kätte ning Jerusalema krooni pähä. Aga wahe ajal tungisiwad paapsti Wõtmesoldatid.wõtmesoldatid, nagu neid mantli pääle õmmeldud wõtme pärast hüüti, laastades Neapoli riiki. Seda kuuldes tõttas keiser koju, ajas riisujad tagasi ning sundis paapstit ennast wande alt lunastama. Kuus aastat walitses ta nüüd rahu sees ning parandas oma laialises riigis saanud wigadusi. Siis algasiwad Lombardia linnade pärast Ghibellinlaste ning Welflaste wõitlemised uueste, kus Friedrichit iseäranis tema wahwa poeg Enzio ja armutu grahw Ezzelino awitasiwad, paapsti poolt aga kirikuwanne uueste takistama tuli. Jah, wastastikune waen kaswis nii suureks, et Innocentius IV. Lyoni kirikukogu: 1245.Lyoni kirikukogul keisri kõigist kroonidest lahti mõista ning tema asemelle uut nimetada laskis 1245. Aga Friedrich pani neid sõnumeid kuuldes oma seitse krooni üks haawal pähä ning tõendas: „Weel on nad kõik minu päralt ega pea paapst ega kirikukogu üht ainust ilma wereta kätte saama!“ Ometi ei näinud keiser mitte enam häid päiwi: küll ei mõjunud Saksa maal wastikkuningate nimi suurt, aga Italias sõi sõda tema paremad abimehed, poeg Enzio wõeti wangi ning ülemminister suri ära-andja nime all, nii et mure ja kurwastus tema enneaegu hauda saatsiwad. Ja tema poja Konrad IV.: 1150—1154.Konradi IV., keda isa kombel paapsti wiha ning kirikuwanne taga kiusas, suri wiimne Hohenstauffi sugu keiser 1254, kuna wiimne sugukonna wõsu, Konradi IV. poeg Konradino, wanemate pärandust kätte nõudes Neapolis oma pää kaagul kautas 1268 (§ 139, 2).
§ 135. Saksamaa sisemine elu wahewalitsuse ajal.
Wahewalitsus: 1254—1273.1. Pärast Konradi IV. surma algas Saksa maal, sest et keegi würst kuninga nime, kellest ükski lugu ei pidanud, wasta wõtta ei tahtnud, õnnetu wahewalitsus, mis ligi 20 aastat maad ja rahwast rängaste kurnas. Waliski korra üks osa würstisid Inglise kuninga wenna Richardi, teine Kastilia kuninga Alfonfo X. Saksa krooni pärandajaks, aga kumbgi ei tulnud, ehk küll mõlemad mõne aja keisri nime kandsiwad, oma „tõutatud“ Saksa maad kätte saama. Sedawiisi „ep olnud kuningat kuid rusikas“ ning würstid ja teised wõimsad, kelle wägiwallale keegi enam piirisid ei pannud, wõisiwad täieste oma tujusid mööda rahu rikkuda, nõdremate kulu pääl oma maid laiendada, keelmata alamaid suruda.
Rööwrüütlid.2. Wõimsate vasallid ja rüütlid aga hakkasiwad teerööwliks: waritsesiwad mäe ja metsa käänudes ehk jõe käärudes reisijaid, iseäranis kaupmehi, riisusiwad nad paljaks ning wedasiwad, keda rikkaks peeti,
