wad, kui paapst oma pisararikka ning elawa kõne sõnadega: „Igaüks salaku iseennast ära ning wõtku risti oma pääle, et ta Kristust osaks saaks!“ lõpetas, suure häälega: „Jumal tahab seda!“ Ja tuhanded langesiwad põlwili ning lasksiwad endid sõjateele õnnistada. Tunnismärgiks kinnitati teeleminejate parema õla pääle wäike punane rist, mispärast neid ristisõdijaiks ning sõda ristisõjaks hüüti. Osawõtjaid aga oli rohkeste ning nende hulk kaswas seda kiiremini, mida enam paapst täielist pattude andeksandmist ning igawest palka tulewas ja mõnesugust õigust ning kergitust siin ilmas kaasaminejaile tõutas.
§ 129. Esimene ristisõda: Gottfried.
1. ristisõda: 1096—1099.1. Suure waimustuse ning kindla kordamineku lootusega algas esimene ristisõda 1096. Iga seisuse poolt wõeti üpris elawalt osa. Waimustus.Keegi ei tahtnud koju jääda, waid kõik tõttasiwad, Issanda sõna „kes oma risti mitte oma pääle ei wõta ega minu järel ei käi, ep ole mitte wäärt minu jünger olla“ waljuste kuulutades, sõjateele. Päälegi täitis pattudest pääsemise rõõm ning taewase palga ja ilmaliku saagi lootus kõikide südamed ning meeled rääkimata waimustusega. ‚Isa lahkus lastest, laps wanematest, mees jättis naese, sulane isanda, käest andis põllumees adra, karjane lambad, kõik, naesed, lapsed, mungad, nunnadgi jooksiwad kokku ning tõttasiwad risti oma õlale wõtma‘. Kõige käritumad, nende seas Amiensi Petrus, ei läbenud senni oodata, kui würstid endid oleksiwad juhatamiseks walmistanud, waid tormasiwad kärsitult teadmata teele. Kuid sajasttuhandest ei näinud ükski Jerusalemma: rööwli kombel tee-äärsil mail riisudes leidis üks osa säälse rahwa keskel surma, teine langes Wäikses-Asias Türklaste mõega läbi. Wast kolm kuud hiljem oli ettewalmistamine möödas ning sõjakäik algas.
Gottfried.2. Sügisel 1096 astus ristiwägi teele. Eel käis wahwa, kindla waimuga ning auusameeleline Lothringia herzog Gottfried von Bouillon (l. Buljóng) oma kahe wenna ning 100,000 sõjamehega. Järele sammusiwad Normandia herzog Robert ja Toulouse (l. Tulûse) grahw Raimund oma hulkadega. Kõik tõttasiwad maist maad Ungria ja Bulgaria kaudu Konstantinopolis.Konstantinopoli, kus mereteed sinna jõudnud Tarentumi würst Bohemund ja tema wapper wennapoeg Tankred endid nendega ühendasiwad. Ning kui Greeka keisrille oliwad tõutanud ‚kõiki linnasid, mis muiste Ida-Rooma päralt olnud, ära wõttes temale anda‘, wiidi neid keelmata Greeka laewade pääl üle Bosporuse kitsuse, kus wägi üle loeti ning 100,000 ratsalist ja 300,000 jalameest suur leiti olewat. Nikäas.Nikäa linna ärawõtmine oli ristisõdijate esimene tähtjas töö. Niisamuti wõideti Frygia maal Doryläumi lahing: 1097.Doryläumi
