ep olnud ammeti ega usu õigust. Wiies seisus ehk Pariad.Pariad oliwad nii halwaks peetud ning ära põlatud, et iga ülema seisuse osaline roojaseks sai, kui ta üht neist kõigest kaugelt nägi. Nemad oliwad nende mustjate järeltulijad, kes mitte hääga ep olnud wõitjate alla heitnud, waid ennemalt metsadesse metsaliste seltsi põgenenud. Midagi õigust neil ep olnud: ka küla ehk linna ligidalle ei tohtinud nad minna, saadik siis nende sees elada! Mustlasi peetakse nende järeltulijaiks.
Usk.2. Papiseisuse ehk brahmanite auu ja wõimust awitas usuõpetus jalal hoida. Usk oli, nagu Egiptuseski, looduse-auustamine. Seletamata wõim, Parabrahma, oli nende ülem jumal, keda ükski silm näha ega ükski meel mõista ei wõinud. Aga ta ilmutas ennast inimese lastele kolmel näul: Brahma lõi ja tõi, Wishnu hoidis ja kaitsis, Siwa kõrwetas ja kautas. Hing oli nuhtluseks patu pärast kohegil teises ilmas, kus ta enne olla olnud, inimese ihu sisse otse kui karastuseahju saadetud, kust ta püha elu ning häätegude, ohwri ja palwe, puhastamise ning iseenese piinamise läbi puhtalt ja õigelt otse Brahma juure wõis minna; kui ta mitte oma kohust ei täitnud, pidi ta 3000 aastat elajate ihusid mööda rändama, enne kui oma looja ette tohtis astuda. Sedawiisi õpetati inimesest ja tema nõudest. Papid aga seletasiwad seda kõige ülemaks jumalateenistuseks, et igamees oma seisuse-seadmise wiimse kui täheni täieste täidaks ja ususeaduste järele tõrkumata teeks, ja kõige rängemaks patuks, kui keegi nimetatud seaduste ning seadmiste wasta eksiks ehk nende wasta hakkaks. Ka oli iga elaja tapmine ära keelatud ning patuks arwatud; üksi ohwriks oli luba looma tappa ja siis üksi brahmanil wõimalik liha süüa. Kaua aega walitses „Brahma usk“ ainu üksi India maal. Aga aastat 500 enne Kristust õpetas Buddha.Gautama Buddha uut usku, kelle läbi ta rahwast wanust seadmiste kütketest ja brahmanite ikkest lahti päästa tahtis. Sest tema õpetuse põhjusmõte oli: „inimesed olla kõik ühesugused, seisuse waheseinad selge sõgedus; jumalate wõimus, keda brahmanid kuulutada, olla wähem kui Buddha wõimus; hingerändamine elajate sisse olla tühi hirm ning iseenese piinamine püsti jõledus; häätegude, hääduse, wagaduse, ligemise armastuse läbi saab inimene igawese rahu osaliseks.“ Ühe sõnaga: „mõistuse pani ta jumalaks ning toreduse tõstis ta jumalateenistuseks“. Niisuguste õpetuste läbi kaswis tema auustajate hulk pea, aga ka tema waenlaste arw sai suureks. Aga aastasadade jooksul lagunes ta usk ometi nii laiali, et tal weel meie päiwil kõige enam osalisi on.
Kirjandus.3. Ka waimuwara oli, niisama kui walitsus, brahmanite päralt. Luulerikkad, nagu nad loomult oliwad, lõiwad ja luuletasiwad nad tähtsaid lugusid ja luuletusi, mis täna päewani oma uurijaid imestusega täidawad. Niisamuti tegiwad nad teadusepõllul tähtsaid töid, mis nende waimuerkust ning agarust tunnistawad. Aga kõik, mis teadus ja kunst nende käe läbi ilmale tõi, on usuga ja usuõpetusega läbi ja läbi ühendatud, ilma usuta ega ilma jumalateta ei tahtnud ega tohtinud nemad midagi teha. Nende kirjadest on kõige kuulsamad neli Weda raamatut, kelle sees Brahma usu õpetus püha Sanskrit.Sanskriti keeli üles on kirjutatud, mida meie aegu tema rikkuse ja täiuse pärast keeletarkadest hoolega uuritakse ja õpitakse.
