Otto II.: 973—983.4. Keiser Otto II. oli küll oma isa waimu ning tahtmise, aga mitte tema õnne, pärinud, sest kõige oma walitsuse ajal ei saanud ta mahti sõjariistu käest ära panna. Esmalt pidi ta rahutumaid Saksa wõimsaid tallitsema, siis Prantsuse kuninga Lothariga sõdima, kes Lothringia maad ära tahtis wõtta, mis aga keisri südidus ära keelis; niisamuti pidi ta Italias mõegateraga Theophano kaasawara kätte nõudma. Wiimses sõjas wõideti keisri wäed nii täieste ära, et tema ise, merde hüpates ning laewale ujudes, waewalt eluga pääsis. Kuid pea pärast seda suri ta palawikku ning jättis riigi oma kolmeaastaselle pojale, Otto III.: 983—1002.Ottole III. Wähe-ealise keisri asemel walitses esmalt Theophano, pärast tema surma Adelheid. Senni kaswas Otto, ema ja wanaema hoole all, keha ning waimu poolest: õpetatud Gerbert tutwustas teda kõige selleaegse teadmisega, nii et ta teadustes enamiste kõigist oma ajalistest mööda jõudis. Tänuks awitas keiser, kui täisealiseks sai, tema paapsti nime alla. Otto III. ise tõttas Rooma, laskis sääl eneselle keisrikrooni pähä panna ning mõtles endises maailma päälinnas suured plaanid wälja, kuda ‚temagi terwe ristirahwa pääks ning Room tema päälinnaks wõiks saada‘. Aga säälsed mässamised sundisiwad teda esmalt Saksa maale tagasi tulema. Siit rändas ta aastal 1000, mil maailma otsa kardeti, Praga linna Preislaste apostli, püha Adalberti, haua pääle palwet tegema, aga säält jälle Aacheni linna, kus tema Otto III. Karli Suure haua ees: 1000.Karli Suure haua lahti laskis wõtta, et ‚selle wägewa mehe luid nähes ennast suurile tegudelle waimustada‘. Ja ta läkski kindla nõuuga Italiasse ‚Rooma linna riigi päälinnaks teha‘. Kuid enne täideminekut langes nõuu noore keisri enesega hauda. Siis waliti kadunud Ottode sugulane Heinrich II.: 1002—1024.Heinrich II. keisriks, kelle wahwa käsi riiki wäliste waenlaste, nagu Poolakate ja Itallaste, wasta kaitses, ning seespool, „rusikaõigust“ tallitsedes, toetas. Ka tema käis Roomas, kus paapst teda krooniga ehtis ning talle päälegi kuldse riigiõuna, mis sest saadik kuningate ja keisrite auumärkide hulka loetakse, maailma walitsuse täheks kätte andis. Temaga suri 1024 wiimne Saksi sugu keiser.
§ 109. Franki sugu keisrid: Heinrich IV.
Konrad II.: 1024—1039.1. Heinrichi II. surma sõnum kutsus rahwa Rheini jõe äärde kokku, kus Franki grahw Konrad II., kellega Franki sugu auujärje pääle sai ning sinna 1024—1125 jäi, keisriks waliti. Tema pidas, nagu selleaegsil rüütlitel wiisiks, sõjariistade auu ülemaks kui rahulist walitsust, käis Italias, kus Lom-
