sele, Hispania rajamaa nime all tagasi. Kuid Pyrenäi mägestikust üle tulles sattus wägew päälik Roland.Roland kaitserügemendiga mägiste suguharude keskelle ning sai wahwa wõitlemise järel kõige saatjatega surma. Hiljemini karistas Karl Baieri sõda: 788.Baieri herzogit Thassilot, kes harimata Avarlaste abil, kes Hunnlaste asemelle Pannoniasse oliwad elama asunud, ennast Franki laenukohusist tahtis wabaks teha. Herzog saadeti kloostrisse, maa ühendati Franki riigiga. Siis aga tungis Karl Avarlaste sõda: 796.Avarlaste kallale, wõitis nad mitmes lahingis ära, kuna nende muldkindlustest arutu palju kulda ja hõbedat leiti, ja ühendas ära wõidetud maa kui „ida rajamaa“ ehk Austria oma riigiga. Ka Daanlaste ja Slaawlaste wasta sõdis wägew Franklane ning asutas wiimiste maale Brandenburgi rajamaa.
Karl Suur Rooma keiser: 800.4. Juba oliwad kõik sõjad lõpnud, kui paapst Leo III. Karlilt, kelle riik nüüd Daani rajalt Appenninuseni ning Atlandi merelt Elbe jõeni ulatas, oma wastaliste wasta abi palus. Karl tõutas ning tõttas Rooma, waigistas rahutumaid, karistas sõnakuulmatuid, tõstis Leo, keda mässajad kloostrisse wiinud, suure auuga auujärjele tagasi. Pea ilmus paapsti tänu. Sest kui Karl jõulul 800 Petruse kirikus altari ees oli Jumalat palumas, astus paapst, ja tema järel Rooma ülemad piiskopid, ligi ning Kroonimine.pani Karlille Rooma keisri kuldkrooni pähä. Ja rahwas, kes hulkana koos oli, õiskas: „Elagu Karl ja wõitku alati Jumala kroonitud rahutooja Rooma keiser!“ Selle kroonimise läbi taheti Lääne-Europa ristirahwast „ühiseks Jumala riigiks“ maa pääl tunnistada, kus paapst waimulik, keiser ilmalik pää, aga mõlemad otsegu „kaks mõeka“ wabalt ning ühesuguse auu sees teine teist auustades rahu sees pidiwad olema ning elama.
Keisri Karli sisemised toimetused.5. Ka riigi sisemisis asjus ep olnud Karli tegewus wähem tähtjas kui wälisis sõdades. Walitsus.Riigiwalitsust parandas ta kõige päält seeläbi, et ta wanad sugukonna herzogiriigid ära kautas, riigi maakondadesse jautas ja iga maakonna üle selle pani, kes seks kõige sündsam ning osawam oli. Sedasama wiisi tegi ta alamate ammetnikudega. Et aga siiski siin wõi sääl ülekohut ei tehtaks, laskis ta aeg ajalt ustawad saadikud ammetnikude tegewust üle waatamas ning läbi katsumas käia, ja kus iial wõimalik, sääl oli ta oma silm nägemas. Kohtupidamine.Kohtu asju parandas Karl sündsaid seadusi andes ning igal pool wanu rahwakombeid otsusetegemises kaitsedes, aga neid wõeriti tähendusest ning ristirahwalle kõlbamata pruukidest puhastades. Pääle selle kaitses ta wäiksemaa pidajaid ning kergitas
