kuningas tagasi minema. Pärast Neku poja Apriese ehk Hofra ülekohtust surma õitses weel kord parem aeg, kuna Amasis maa ja rahwa eest Psamtiku meelel hoolt kandis. Aga waewalt oli tema elu lõpetatud, kui wägew waenlane ida poolt ukse ees seisis. Persia kuningas Kambyses tuli, wõitis Psamennit: 525.wiimse Egiptuse kuninga Psammeniti, Amasise poja, Pelusioni lahingis ära, wõttis wastase wangi, surmas ta härjawere läbi, päris Egiptuse maa eneselle aastal 525. Sest ajast on Egiptus ikka wõeraste all olnud.
III. Järk: Jaweti sugu ehk Airja rahwad.
§ 5. Sendi rahwas.
Airja rahwas.1. Jaweti sugust jäi üks osa kesk Asia maad Paropamisuse ehk India-Kaukasuse mägestikku elama. Tema nimetas ennast Airja rahwaks, see on „auusaks“ rahwaks. Koos elades kaswis inimeste arw ruttu, aga ka haridus edenes hästi. Pea jäi eluase kitsaks, rahwas lahkus nelja osasse ja jättis oma asupaiga maha, ning iga haru läks enesele uut elukohta otsima. Nende harude nimed on: Sendi rahwas, India rahwas, Meda rahwas, Persia rahwas.
Sendi rahwas.2. Sendi rahwas rändas põhja poole. Dshjemshidi juhatuse all jäiwad nad Oksuse (nüüd Amu) jõe kaldasse elama, ning asutasiwad sääl uue riigi, kelle walitsus papiseisuse päralt oli. Aga pärast lagunes riik kahte osasse, wälised waenlased tungisiwad pääle, ei suutnud lahkunud sugu wasta panna ja juba wara sai seesinane wanem haritud rahwas teiste alamaks.
Zoroaster.3. Sendi rahwa usk oli iseäranis isesugune: teda kutsutakse dualismuseks ehk kaksikuseks. Sest nende usualustaja õpetuse järele, kelle nimi Zarathustra ehk Zoroaster oli, jautati waimude riik kahte walda: esimeses elasiwad hääd waimud ja nende üle walitses walgusejumal Ormuzd; teises elasiwad kurjad waimud ja nende peremees oli pimedusejumal Ahriman. Ormuzd otsib aina hääd, aga Ahriman püüab ikka ja alati kurja teha. Mõlemad on alati teine teisega tülis, aga wiimaks saab häädus hõelust ärawõitma ning Ormuzd walguse riigis walitsema, kus kõik hääd ja woorad aset leiawad.
§ 6. India rahwas.
Eluase.1. India rahwas rändas Airja esimaalt lõuna poole, läks Kabuli jõe kaudu Himalaja mägestikust mööda ning jäi Induse ja Gangese jõe kallastelle elama. Sinna jõudes leidsiwad mustja rahwa eest, keda nad alla heitsiwad ehk eest ära ajasiwad. Wõitjad asutasiwad mitu riiki, kus igas ühes 4 seisust kaljust kindlamate waheseintega olemas oliwad. Seisused.Papiseisus oli siin weel toredam kui Egiptuses; ei tohtinud neisse keegi kohus ega seadus puutuda, sest nemad ise oliwad kohtunikud ja seaduse-andjad, pühad rahwa silmas. Ja nad oskasiwad oma wõimust hoida ning mõistsiwad teda õigusega ja kõwerusega kaswatada. Sõjamehe-seisusel suurt tegemist ep olnud, sest et rahwas rahu armastas. Põllumehe-seisus pidi pappidelle rasket maksu maksma, ning seeläbi jäiwad nad igawesse waesusesse, ehk küll maapind wäga wiljakas oli. Teenijal ehk neljandal seisusel
