Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/180

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
16
Keskaeg. I. osa. 1. piir: III, § 98. IV, § 99. Justinianus.

ei julgenud, nii et Attila keelmata kõige oma wäeriismetega Pannonia maale tagasi wõis pöörda. Lahingi suurus.Lahing ise oli nii werine, et 160,000 surnut platsile jäiwad, wereoja surnukehasid alla wiis ja — nõnda räägib wana jutt — „maha löödud meeste waimud kolm päewa weriwälja kohal õhus edasi eitlesiwad.“

Hunni riigi ots.6. Juba teisel kewadel arwas Hunnlane oma jõuu nii kaugelle toibunud olewat, et ta uueste Lääne-Rooma pääle wõis minna. Seekord pööris ta Italia enese poole, jõudis üle Alpide ning häwitas Põhja-Italia linnad, nende seas Aquileja[1], Pavia, Verona ära ning ruttas laastades lõuna poole. Sääl tuli endisest „wahwuserikkast“, nüüd aga „julgusewaesest“ Rooma linnast hallpää, piiskopp Leo I.Leo I., otse Hunni leeri ning wiidi Attila ette. Sääl püüdis ta paludes ja Jumala nuhtlust ähwardades, aga ka muidu targaste kõneledes endist maailma walitsejat linna päästa. Ja tõeste pööris Attila ümber. Aga wist mitte ei mõjunud nii piiskopi palwed ning ähwardusel kui tasahiljukeste taga järele tulnud kuld ning kartus Lääne-Gothlaste ja Ida-Roomlaste eest, keda ta oli kuulnud oma wasta tulemas olewat. Siiski ähwardas ta, kui ta keisri õde abikaasaks ei saada, teine kord tugewama käega tagast tulla. Attila †: 453.Aga juba lähemal aastal suri tema pulma ööl, kus ta sõjas langenud Burgundia kuningatütre Ildiko oli kosinud[2]. Suur oli hommikul Hunnilaste ehmatus, weel suurem leinamine. Surnukeha pandi siiditelki ja ülemad Hunnlased sõitsiwad lühikeseks lõigatud juustega alalõpmata telgi ümber, täkkisiwad endid weriseks ning laulsiwad leinalugusid. Attila matus.Siis paniwad nad oma wägewama kuninga kuldkirstu sisse, selle hõbekirstu ning mõlemad raudkirstusse, matsiwad tema öösel maha ning hukkasiwad hauakaewajad wangid ära, ‚et keegi Attila hauda teada ei saaks‘. Hunni riigi lagunemine.Selle pääle lagunes Hunni riik: alla heidetud rahwad saiwad wabaks, Hunnlased ise taganesiwad Donni ja Wolga lagedikkudesse, kus nende nimi ajahoowusel ära kadus.



IV. Järk: Wana Ida-Rooma riik.

§ 99. Wiimne wõimus: Justinianus I.

Greeka riik rahwarändamise ajal.1. Kuna Lääne-Rooma riigi waremil Germanlaste läbi uusi riikisid asutati, kiratses Ida-Rooma riik ikka edasi.

  1. Häwitatud Aquileja üle jäänud kodanikud põgenesiwad Adria mere loepoolse lahe saarikute pääle ning asusiwad sinna elama: see oli Venedigo linna asutus.
  2. Mõned arwawad, et Ildiko teda, kes oma isa ja wendade werd tahtnud kätte tasuda, surma saatnud; teised tõendawad, et rabandus tema elule otsa teinud.