järjele jõudnud ja ta oleks weel enam wõinud, kui mitte papiliik teaduseriiki teistele ära ep oleks keelanud. Ka ei uuritud Egiptuses mitte muud. kui seda, mis kibedaste tarwis oli. Lõbusad luuletused ja meelejahutused jäeti üsna kõrwale. Kõigest waimuwarast aga on üksi nii palju meie ajale järele jäänud, kui mälestusemärkidelle kirjutatud piltkirjad, mida hieroglyfiks nimetatakse, ning surnuhaudadesse pandud paberirullid awaldawad, kelle arw mitte suur ep ole.
Ehitused.Tähtsamad hoopis, kui teadusetunnistused, on ehituse-kunsti mälestused, mis täna päewani seisawad, ehk küll aastasajad ja tuhanded neist on mööda läinud. Küll on mitmed mälestused paljad waremed, aga nende aherwarred täidawad waataja südant imestusega ja nende rusud nägija meelt auukartusega wanaaegse waimu ja wõimu eest. Sääl on Lõuna-Egiptuses sajawärawise Thebä linnarusud, sääl on templite riismed, sääl on Memnoni sammas, kellest wanad jutud kuulutawad, et ta päewa tõusul leinalugusid laulnud, sääl on Obeliskid, pikad terawad raudkiwi sambad, mis ühest ainsast kaljupakust on wälja raiutud. Pisut põhja pool on Kesk-Egiptuses muistse päälinna Memphise ligimail hulk mälestusi, nagu pyramidid[1], kelle seast kõige kõrgem, Cheopsi pyramid, weel 465 j. kõrge on, muiste aga 800 j. on kõrge olnud; ja labyrínthuse rusud, mis määratu kuninglik hoone oli, 1500 tuba pääl maa ja 1500 tuba all maa, täis treppisid ning eksiurkaid, et raske oli seest jälle wälja saada; ning wiimaks Mööri järw, mis kunstlikult oli tehtud, weetõusu ajal wet täis lasti, põua päiwil jänutawa wiljaka lagediku pääle woolama pandi, aga nüüd tühjalt seisab.
Usk.3. Perekate linnade kui ka wiljaka lagediku rahwa hulk aga oli liiga papiseisuse pöidla all, kes hääl meelel ebausku ja — rumalust jalal hoidis, et ise taga hõlbsamalt walitseda wõiks. Nende usk oli hakatuses looduse-auustamine, nende usuõpetus järgmine: kõige asjade algus oli Iao, üks kehatu wõim, mida ükski ei suutnud seletada; tema ilmus kolmel näul, kui Knef, Ftha, Amun; need kolm ja weel 5 teist oliwad suured ehk ülemad jumalad; nende järgmised oliwad 12 keskmist jumalat, iga kuu kohta üks arwatud; nende all weel 5 jumalat, kelle seast päikesejumal Osiris ja kuujumal Isis tähtjad oliwad. Igale jumalaile oli üks elajatõug pühitsetud ning auustati elajat kui jumalakuju. Rahwas aga unustas pea jumala enese ära, pidas looma jumalaks ning hakkas Elajateenistus.elajaid auustama ning neid teenima. Kõige püham elajas ja ülem jumal rahwa meelest oli must laukhärg Apis, kelle sees papisõna järele päikesejumala hing elas. Muidu auustati koledaid elajaid, sest et neilt kahju kardeti, nagu krokodilli, ehk kasulikka loome, sest et neilt kasu loodeti, nagu lehmi, kassa, koeri, ichneumoni, kes krokodili munad ära sööb. Ka linda peeti pühaks; nende hulgas kõige enam ibist. Osalt tuli elajateenistus ka sest, et papid Hingerändamine.hingerändamist ühe elaja seest teise sisse õpetasiwad: kui inimene suri, wõis ta hing üksi siis igawese rahu osaliseks saada, kui ta ihu ära ei kõdunenud; kõdunes aga ihu, siis pidi hing 3000 aastat ühe elaja seest teise rändama,
- ↑ Kes pyramididest enam teada soowib, waadaku Jakobsoni Lugemise r. Kolmas jagu, § 74, 7.
