ja rikkaks ning tähtsaks rahwaks. Elukohad edenesiwad küladeks, külad kaswasiwad linnaks, linnadest sai wägew riik, mis mõega abil oma wõimust, kunsti ja osawuse waral oma jõudu ning wõimu kaswatas.
Walitsuse wiis.3. Kuda kooselamine kaswis, nõnda muutus ka walitsuse wiis. Kui pere alles oma karjaga kolides paigast paika rändas, oli pereisa peremees ning kõik teised tema käsualused. Sai kolijast suguharust põlluharija rahwas ja rahwast riik, siis oli riik kas wabadriik, kui walitsus korraga mitme mehe käes oli, keda rahwas ise walis ning ammetisse seadis, ehk kuningriik, kui üks ainus mees walitsuse ohjad oma käes hoidis.
Usk.4. Ka usk ei jäänud mitte oma wanale järjele: usk ainu Jumala sisse, nagu ta paradiisis elas ning esiwanemate südames walitses, kadus, mida enam inimene ennast oma käewarre ramu pääle toetas ning tõsisest Jumalast ära taganes. See wasta tegiwad inimesed enestelle ise jumalad olgu kas kätega tehtud kujud ehk looduse wäed, ei auustanud mitte enam Loojat, waid looma, mis jõledus oli. Hulk jumalaid oli nende aru järele olemas; neid kardeti, neid teeniti, neid auustati, neilt oodeti ja loodeti abi ning armu!
§ 2. Ida maa rahwaste iseloomus ja isewiisid.
Ida maa seletus.1. „Inimese soo kätki on Asia.“ Sääl on ükskord paradiisi aed olnud, sääl jäi Noa laew Ararati mäe latwa seisma, sääl ehitati Babeli torni, sääl segati keeled ära, säält lautas ennast inimese sugu laiali. Sellepärast on ka Asia esimene maa, mis ajaloos meie silma ette astub, sest et tema kui ka Kird-Afrika pinnal esimesed ajaloowäärilised rahwad elama asusiwad ning wägewaks saiwad. Ning et Asia Europast arwata idakaares seisab, nimetatakse teda ida maaks, ehk küll üks osa, Kird-Afrika, enam lõuna poole kallab.
Ida maa rahwa iseloomus.2. Siin elasiwad wiljakatel jõekallastel ja madalikkudel ägeda päikese all agara waimuga, aga nõdra tahtmisega rahwad, kes oma loomuse annetega suuri asju oleksiwad suutnud teha, kui mitte nende meel enam lusti ja liha ellitamist, enam hääd põlwe ja waikist päältwaatawat elu ep oleks sallinud, kui raskemat tööd ning tähtsamat tegewust.
Walitsuse wiis.3. Weel takistawam rahwa edenemiseks ning hariduse ja wõimuse kaswatamiseks, kui rahwa iseloomus, oli riigiwalitsus. Üks ainus mees riigis oli kui kuningas üle kõikide: kõik wägi ja wõimus ja wägiwald oli tema käes; kõik teised oliwad ülemast riigi-ammetnikust kunni alamani popsini tema kohta orjad ja sulased ilma mingisuguse õiguseta; ükski seadus ei kaitsnud alamat ega tema omandust kuninga eest; ta wõis kõik, mis süda soowis, olgu õigus ehk kõwerus.
Seisused.4. Keelis walitsusewiis üksiku alama edenemist waimu- ehk wararikkuses, siis oliwad seisuse waheseinad ühemeelelise elu ja hariduse edenemise wägewamad waenlased alamate seas. Seisuse muutmist ep olnud: mis oli isa, seda pidi poeg ka olema ega tohtinud ükski teisest seisusest omale abikaasat kosida, kui säält, kust ta ise pärit oli. Seisuste arw oli enamaste neli: 1. Papiseisus[1] oli kõige
- ↑ Papiks on siin raamatus pagana ning Muhameti usuõpetajad nimetatud; Juuda ja risti usuõpetajad preestriks ehk õpetajaks.
