{{nr||Wana aeg. Rooma riik. {{{2}}}
Diokletianus: 309.4. Mõni aeg pärast teda kautas keiser Diokletianus kõik ammetid ja nimed ära, mis weel warju kombel edasi kiratsesiwad, ja tegi ennast täieste „isewalitsejaks“. Siis jautas ta riigi kolme osasse ja andis nad „kaaskeisrite“ walitseda: sellel wiisil arwas ta kergema olewat waenlastelle wasta panna. Wiimaks andis wägew isewalitseja wõimuse ja walitsuse käest ära ja läks Dalmatia maale, kus ta Salona linnas oma elu otsani aedniku ammetit pidas. Pärast Diokletianust oli Segadus.suur segadus 18 aastat Rooma riigis. Mitu keisrit ühe korraga, korra koguni 6, pärisiwad igaüks eneselle üksi auu ja õigust ning tülitsesiwad teine teisega. Ei lõpnud riid, enne kui üks mees jälle wõitu sai ja wõimuse oma kätte wõttis. See mees oli Konstantinus.
III. Järk: Ristiusku keisrite walitsus.
§ 84. Konstantinus Suur.
Konstantinus.1. Konstantinus oli sõjas kõige selle segaduse aja, mis pärast Diokletianust möllas, sest ta oli ühe keisri poeg ja wõitles oma isa õiguste eest ning, kui isa ära suri, ise oma kasu pärast. Esmalt käis ta käsi wägewa waenlase wastas halwaste, aga kui ta Punase kiwi lahing: 312.„Punase kiwi“ lahingis Jupitri kotka asemel ristilippu laskis wäe ees kanda, sai ta omast wastasest täieste wõitu, kes põgenedes Tiberi jõkke ära uppus, nii et Rooma linn ja temaga lääne maakonnad wõitja kätte langesiwad.
Ristilipp.2. Ristilipu asutusest räägib kirikuisa Eusebius: ‚Enne Punase kiwi lahingit palus Konstantinus „Kristlaste“ Jumalat. Päike oli alla weeremas: tema üle aga säras äkiste hiilgaw rist ja risti ümber nagu tuleleegil kirjutatud: „Selle tähe all saad wõitu!“ Keiser kui ka wägi nägi seda. Öö jõudis. Keiser heitis hingama. Unes tuli Kristus, rist käes, nagu taewast oli säranud, käskis niisugust tähte wäe ees kanda. Keiser tegi seda ja wõit ei jäänud tulemata‘. Konstantinus oli juba lapsest saadik Kristlaste poolt: tema isa ja weel enam ta ema Helena pidasiwad ristiusust palju lugu ja õpetasiwad oma pojale sedasama. Konstantinuse wastane aga oli Kristlaste weriwaenlane, kes wandel oli tõutanud neid maa päält ära kautada. Seega oli see lahing ristiusule ja wanale Roomlaste usule otsuseks, kumbas neist edespidi walitsema jääb.
Ristiusk — riigiusk: 324.3. Pärast seda suurt wõitu wältas sõda weel 12 aastat, kunni Konstantinus aastal 324 wiimse wastase ära wõitis ja seeläbi Rooma riigi terwelt oma käe alla sai. Nii kui rahu walitses, oli keisri esimene töö uues seaduses risti-
