kussagi ja kui keegi seda julges diktatorilt nõuda, tasus ta oma wereahnust oma enese pääga.
Hispania sõda: 45.5. Aga weel ootas Cäsarit uus wõitlemine: Hispania pinnal oliwad Pompejuse pojad, Knejus ja Sextus, jälle wäge kogunud ja ähwardasiwad diktatorilt auu ära wõtma tulla. Aga Cäsar tõttas kiireste neile wasta ja wõitis Munda lahing: 45.Munda lahingis aastal 45 oma wastaliste wiimsed riismed ära, nii et nad sest saadik wiimse lootuse kautasiwad. Knejus langes; Sextus põgenes ja sai mererööwliks; pärast püüdis ta weel korra walitsuse ohje oma kätte saada, aga selle nõuu tegi ta wägiwaldne surm tühjaks. Nii oli „teine kodusõda“ täieste lõpetatud, Pompejus surnud, tema wäed ära wõidetud, tema meelelised maha löödud, ja „auu ja kiitus ning wõimus ja woli“ Cäsari käes.
§ 76. Cäsar diktator.
Cäsari auu.1. Cäsar pööris rahu tuues kui „kõige riigi pää ja kaitsja“ päälinna tagasi. Senat teretas teda „isamaa isa“ nimega, walis tema eluks ajaks diktatoriks ja auustas teda kui junmlat. Cäsari tegemine.Ja seda tegi ta seda ennemalt, mida enam Cäsar hääd soowis ja paremat nõudis ja riigi kasu otsis. Rahwast kui soldatid püüdis ta rohkete andide ja kingituste kui ka rõõmulikknde pidumängude läbi rõõmustada ja wanu sõjahaawu seeläbi kinni katta; sedasama tegi ta ülema sooga ammetiandmise läbi. Tema muretses kauba-ajamise parandamise eest ja andis abi põlluharijatele, ta ehitas linna uhked hooned ja toredad templid, ruumikad teatrid ja lõbusad jalutuspaigad, ühe sõnaga: tema tegi linna ja maa pidu ja nägu igapidi paremaks ja kaunimaks. Ka kandis ta maakondade eest hoolt ning kaitsis neid ammetnikkude liia rõhumise wasta. Tähtsal kombel kaswatas ta teaduseriiki oma kirjade läbi ja oma Juliuse kalender.kalendri paranduse läbi, mida tema nime järele Juliuse kalendriks kutsutakse ja mis weel täna päewani Greeka ja Wene riigis tarwitatakse.
Wastalised.2. Sellegipärast oli mehi, kes Cäsaris muud ei näinud, kui wabadriigi surmajat ja walju tyrannust. Päälegi äritas neid Cäsar seeläbi wihale, et ta republiigi ammetid kui ka kombeid ja pruuke kui surnuid loome pilkama hakkas ja senatist wähe lugu pidas. Tema sõbrad aga, nende hulgas iseäranis Markus Antonius püüdsiwad teda Krooni pakkumine.kuningaks kroonida. Cäsar tõukas küll, kui Antonius talle krooni pähä tahtis panna, krooni kaks korda rahwa suure-
