§ 64. Syria sõda.
Antiochus III: 190.1. Pärast teist Makedonia sõda läks waenutuli Rooma ja Syria maa wahel põlema. Säälne kuningas Antiochus III. wõttis mitu linna, mis Makedonia Rooma käsu pääle wabaks oli lasknud, oma kätte, ilma et ta Roomlaste keeldu ehk noomimist kuulis. Tema ütles: „Kas Roomlasel Italias ruumi ep ole: mis temal minuga Syrias asja on?“ Päälegi tuli Hannibal, keda Rooma walitsus Karthagost oma kätte päris, temalt warju otsima ja andis talle nõuu Italia maale minna: ‚oma kodus olla Roomlane kõige nõdrem‘. Aga Antiochus arwas enese targema olewat ning tõttas Greeka maale. Aga sääl oli ta natukene pikaline, nii et Rooma wäed Thessalia maani jõudsiwad. Thermopylä lahingis ei saanud ta wõitu ning ruttas ära Asiasse. Aga konsul Lucius Scipio, wanema Afrikanuse wend, pärast Asiatikuks nimetatud, wõitis ta Magnesia lahing: 190.Magnesia lahingis nii ära, et ta rahu palus. Seda ta ka sai, aga nendesamade tingimiste all, kui Makedonia kuningas.
Aasta: 183.2. Ka Hannibal pidi rahu tehes Roomlaste kätte antama. Aga ta põgenes edasi ja jõudis Bithynia kuninga kotta. Sinnagi tuliwad Rooma saadikud ja pärisiwad Hannibali pääd. Kuningas Prusias oli ju walmis oma kaitsealust ära andmas, kui Hannibal ise Rooma rahwast ära wandudes surmarohu läbi omale otsa tegi aastal 183. Selsamal aastal suri ka tema wägew wõitja Scipio Afrikanus. Weel kolmas tähtjas mees suri sellel aastal: Philopömen (§ 44, 4) pidi Messene wangis kihwtikarikat tühjaks jooma.
Antiochus IV.3. Oma isa äpardust meeles pidades kuulis kuningas Antiochus IV. alandlikult Rooma senati sõna, ehk see küll temale hoopis raske oli. Tema tahtis Egiptuse maad oma alla heita ja oli parajaste Alexandria linna ümber piiramas, kui Rooma saadik kuninga juure tuli ja teda Egiptusest käskis ära minna. Kuningas lubas enne oma ülematega aru pidada. Sääl keerutas saadik oma kepiga rõnga kuninga ümber liiwa sisse ja ütles: „Enne kui sinu jalad üle selle rõnga astuwad, olgu selge otsus Roomlasel käes!“ Ja Antiochus tegi, mis nõueti. Aga koju minnes kustutas ta oma wiha Juuda maal, nagu Makkabejide raamatutes räägitakse.
§ 65. Hispania sõda.
Hispania maa.1. Hispania maa oli teisest Puunlaste sõjast saadik nimepidi Rooma alam, aga tõe poolest ep olnud ta seda mitte. Wahwad mägestiku suguharud, iseäranis Lusitanlased, hoidsiwad oma wabadust enam kui hõbedat ja kaitsiwad teda enam kui kulda. Nende käest pidi suurem osa maad alles samm sammult were ja higiga ära ostetama.
Numantia.2. Kõige wisam wasta panemas oli Lusitanlaste linn Numantia, mis kõrgelle kaljutipule oli ehitatud oma rahwalle warjuks, aga waenlastelle hirmuks. Terwelt 10 aastat ei saanud Rooma wäed tema müüride all mitte muud kui kahju. Siis saadeti Karthago kautaja Scipio sinna ja tema sai poolteise aastase ümberpiiramise
