ära hukata. Kuid senati wiha süttis põlema ja sõjawäed saadeti rööwliriigi wasta. Nad saiwad wõimust tema üle ning sundisiwad teda raskelle rahule: ta pidi kõik linnad ja paigad, mis pääle kodumaa tema päralt oliwad, käest ära andma ja laewad ära kautama; üksi 2 laewa oli tal luba pidada. Hiljemini tehti mässu pärast Illyria Rooma maakonnaks.
2. Makedonia sõda: 200—197.2. Esimese Makedonia sõja lõpul (§ 61, 6) oli kuningas Philippus III. pidanud tõutama mitte midagi nende riikide wasta teha, mis Roomaga sõbruses elada. Aga tõutus hää mees: nii kui Rooma soldat üle piiri astus, oli Philippusel küll Illyria, küll Greeka rahwaga tegemist; jah, ta saatis isegi Karthaglastele abi ja Zama lahingis langes ka Makedonia mehi. See kõik ei jäänud mitte Roomlaste silmade eest warjule. Ja kohe pärast Zama rahu läksiwad Rooma wäed teiseks Makedonia sõjaks üle mere. Aga õnne ep olnud mitte enne kui kolmandal aastal: siis sai konsul Flamininus Achäi ühenduse abiga Makedonlaste üle Kynoskephalä lahing: 197.Kynoskephalä ehk „Koerapää kinkude“ kohal täieste wõitu, nii et Philippus rahu palus. Rahu.Seda anti talle wana tutwa hinna eest: tema pidi kõik maakonnad ja linnad pääle päris Makedonia käest ära andma, laewad Roomlaselle jätma, sõjawäge wähendama, 1000 talenti sõjakulu maksma ja tõutama Rooma lubata mitte kussagi rahu rikkuda.
3. Makedonia sõda: 171—168.3. Raske oli Makedonia kuningalle kahju kannatada ja tõutatud tingimisi täita: ta ihkas hääl meelel endist wõimust tagasi. Kuningas Perseus, Philippuse poeg, walmistas ennast kibedaste wõitlemise wasta: kogus wäge, korjas raha ja moona, tegi lepingut ja abiseadust piirirahwastega, aga kõik nii salaja, kui iial wõimalik. Aga üks Rooma sõber andis asja senatille teada, kes kohe kolmandat Makedonia sõda kuulutas. Ka nüüd läksiwad Roomlastel 2 aastat kasuta mööda. Aga konsul Ämilius Paullus wõitis kolmandal sõja aastal 168 Makedonia wäe Pydna lahing: 168.Pydna all nii ära, et Perseus ise wangi sattus, Makedonia maa maksu alla pandi ja 4 jakku jautati, et ta eluwõim seda kiiremalt wäheneks. Seda wiisi elas Makedonia riik weel 20 aastat: siis püüdis üks Wale-Philippus Rooma maksu alt mässu läbi lahti saada, mis aga mitte korda ei läinud. Rooma wägi wõitis täieste ja Makedonia Rooma maakond: 148.Makedonia sai Rooma maakonnaks 148.
Greeka maakond Achaja: 146.4. Ka Greeka maa pidi oma iseriigi nime kautama. Seks andis asja riid Achäi ühenduse ja Sparta linna wahel. Rooma wäed tuliwad, wõitsiwad ühenduse wäed ära ja konsul Mummius sai 146 Korinthuse linna kätte ning häwitas tema tulega ära. Mummiuse kohtlus.Enne põlema süütamist riisus Mummius kõik kunstasjad, nagu pildid, kujud, ehted ära ning laskis nad laewa kanda. Mis aga mitte ta meele pärast ep olnud, seda müüs ta enampakkujalle ära. Ühe kuulsa meistri maalitud pildi eest pakuti wäga palju: Mummius pidas teda sellepärast üheks nõiduse riistapuuks ning käskis omale hoida. Ka andis ta soldatitele kange käsu: „Hoidke, et teie midagi katki ei tee! Muidu peate teie oma kulu pääl Roomas ära parandada laskma!“ Pärast Korinthuse langemist ühendas Mummius Peloponnesuse ja Hellase üheks Rooma maakonnaks Achaja nime all, kuna Epirust ja Thessaliat Makedonia juure loeti.
