IV. Järk: Rooma wõitlemine ja wõit Afrikas.
§ 60. Esimene Puunlaste[1] sõda.
Karthago linn.1. Nagu Pyrrhus oli ette ütelnud, nõnda sündis tõeste: Sikelia saares algas pea pärast Pyrrhuse äraminekut kibe wõitlemine Rooma ja Karthago wahel ja kestis rahuajaga kokku enam kui 100 aastat, kunni ta wiimaks Karthago ärahäwitamisega lõppis. Seesama Karthago linn oli Fönikia asutus, täis rahwast ja rikkust, kelle laewad kallist kaupa maalt maale wiisiwad ning merelt merele purjutasiwad. Tema wõimus oli suur ja ulatas üle ümberkaudse Afrika maa ja üle teiste Fönikia asutuste Afrikas ja Hispanias, Sikelia ja Wahe mere saartel. Walitsus oli rahauhke aristokratia käes. Teadustest ja kunstidest ei peetud mitte suurt lugu. Usk oli jäle Moloki teenistus inimeseohwritega. Meele ja waimu poolest oli Karthaglaste ülem püüdmine raha ja rikkus: woorusi ei tuntud.
Waenulee.2. Wõitlemine Karthaglaste ja Syrakuslaste wahel kestis pärast Pyrrhust ikka edasi. Aga kui Syrakusä kuningas Hieron II. pärast suuri wõitusid ka Messana linna ära püüdis wõtta, nõudsiwad rööwlisugu Mamertinlased, kelle päralt Messana linn oli, Roomlastelt abi. Rooma rahwalle oli küll häbiks rööwlitelle appi minna, aga konsulitel oli kord kange sõjahimu ja senat andis rohke saagi ja suure wõidu lootuses luba ja nõnda süttis 1. Puunlaste sõda: 264—241.esimene Puunlaste sõda põlema aastal 264.
Sõjakäik.3. Konsul Appius Klaudius Kaudex tõttas sõjawäega Sikelia pinnale, kogus Messana ees ka Mamertinlased oma lipu alla ning läks Karthaglaste kallale, kelle käest ta lühikese ajaga hulga linnasid ja linnakesi ära wõttis, ja sundis Hieronit Roomlastega käsi käes käima. Aga Rooma wõidud ei kannud mitte oodetud wilja, senni kui Roomlastel laewu ep olnud, miska waenlaste juuretulemist ning moonawedamist ära oleksiwad wõinud keelda. Sellepärast laskis konsul Duilius.Kajus Duilius kiwirahnule jäänud Karthago laewa eeskuju järele hulga laewu ehitada ja wõitis siis konkssildade abil, mis waenlase laewa pääle kukutati ja siis tema pääl otse kui maal wõideldi, Lipari lahing: 260.Lipari saarte ligi Karthago merewäe ära. Weel teise wõidu saiwad Roomlased Reguluse all Karthaglaste üle: siis arwasiwad juba Afrikasse minna wõiwat.
Regulus Afrikas.4. Senati käsu pääle purjutas Regulus oma wäehulgaga Afrika randa, wõitis sääl palju linnasid ära ning ähwardas juba wõiduuhkuses päälinna ennast, kui Spartlane Xanthippos Karthaglastele appi jõudis. Tema wõitis Roomlased Tunese all ära ja Regulus ise sattus wangi. Järele jäänud wäeriismed põgenesiwad koju. Küll saadeti weel kaks korda laewu merele, aga mõlemail kordadel leidsiwad mehed ja mastid merepõhjas omale haua. Nii käis Roomlaste käsi halwaste, kunni konsul Metellus maawäega Karthaglased Panormuse lahing: 250.Panormuse kohal ära wõitis, nii et nad rahu pakkusiwad. Aga Rooma senat ei wõtnud rahutingimisi Reguluse nõuu järele,
- ↑ Et Karthaglased Fönikia ehk Phönikia suguharust pärit oliwad, kutsuti neid ka „Puunlasteks“.
