Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/101

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
89
Wana aeg. Rooma riik. 2. piir: I, § 54. II, § 55. Menenius Agrippa.

mat kallast eneselle ja lepituse kinnituseks mõned Rooma neitsid Klusiumi elama. See sündis. Aga üks neitsi, nimega Klölia.Klölia, põgenes öösel üle jõe ujudes Rooma tagasi. Kuid Roomlased wiisiwad ta jälle Porsenna kätte, kes ta wahwuse palgaks wabaks laskis.

Diktator.3. Aga häda ei lõpnud weel mitte, sest Tarquinius ajas Latini waba rahwa Rooma wasta sõdima, maksualuse aga kihutas ta mässama. Sääl asutasiwad Roomlased uue ammeti, kelle osalist diktatoriks kutsuti. Niisugune diktator ühendas eneses kõik muud ammetid: kedagi, ei konsulit, ei rahwakogu, ei senatit olnud siis tegewuses, waid üksi tema üle kõige. Ja kui ammeti aeg möödas oli, ep olnud tal mitte wastutamist. Seeläbi wõis ta tugewa käega häda tunnil ruttu abi saata ja riiki hukatusest päästa. Aga ta ammet oli wabadusele liig kardetaw, sellepärast waliti teda üksi lühikeseks ajaks, kõige hiljemalt kuueks kuuks. Esimene diktator Titus Lartius waigistas waenu ruttu ja andis weel enne seatud aega ammeti käest. Uue sõja ajal wõitis diktator Aulus Posthumius Latinlased Regilluse lahing: 496.Regilluse järwe ääres nii ära, et Tarquinius lootuse Roomast wõitu saada maha jättis, Kampania maale läks ja sinna ära suri.



II. Järk: Wõitlemine patrizide ja plebejide wahel.

§ 55. Wõitlemine maa ja hääle õiguste eest: Menenius Agrippa.

Sisemine elu.I. Patrizid üksi saiwad kuninga auujärje kautamisest kasu. Nemad oliwad ammetmehed, nemad oliwad maa peremehed. Plebejide osa aga läks ikka halwemaks. Sõda tuli, sõda läks; ühte puhku pidi kabli mõegaks ja sirp piigiks tautud saama, põlluharimisest ei wõinud juttugi olla. Plebejide pidu.Aga ometi just põld oli nende leib, nende raha ja wara. Ja tahtsiwad nad iseendid kui ka oma naisi ja lapsi hinges hoida, pidiwad nad rikaste patrizide käest laenama, iseendid oma perega pandiks panema. Kuna sõda wältas, anti armu, sest neid oli ju waenlaste wasta tarwis. Aga lõppis sõda, päriti laenu. Ei jõudnud mees maksta, tehti ta pärisorjaks ehk müüdi ära! Orjaike, palmikpiits, wangitorn ootas wõitjaid sõjamehi, kui nad koju läksiwad. Seda ei suutnud alam rahwas mitte enam ära kannatada. Nurin.Nemad nõudsiwad wõlawähendust ning intresside kergitust. Aga ei wõetud kuuldagi. Sääl läksiwad kõik plebejid ühe korraga naeste ja lastega esimest korda Pühal mäel: 494.Püha mäe“[1] pääle ja lõiwad omale sinna kindla leeri üles.

  1. Kink 3 penikoormat Roomast kaugel Anio jõe kaldal.