Lehekülg:Õigus 1931-2.djvu/32

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

võimatuks. Kahjuks ei tee aga maksev KKS täpsat vahet sundtoomise ja esialgse kinnipidamise vahel, mis esineksid ainult jälgiva organi eduka tegevuse loomulikkude eeltingimustena, ning eeluurimise arestile, mis määratakse juba kohtu eest kõrvale hoidumise takistamiseks. Sundtoom (privod) kui politseifunktsioon leidub rahukohtunikkudele pühendatud osas (§ 51) ja möödaminevalt uurijaile pühendatud osas (§ 400). KKS tunneb mõisteid nagu kinnipidamine (zaderžanie) ja vahi alla võtmine (vzjatie pod stražu), kuid ei eritle neid mõisteid küllalt täpsalt ei sisu ega õigustatud ametisikute järgi. Politsei võib mitte ainult kinni pidada esialgse aresti mõttes, vaid ka vahi alla võtta tõkkeabinõu korras (§ 257). Seda aga PS § 8 ei luba ja nõuab kohtuniku osavõttu sellises toimingus. Kohtu-uurija suhtes KKS näeb ette ainult „vahi alla võtmist“, ega anna talle võimalust esialgselt arestida ainult kahtluse põhjal.[1]

Teine vastuolu PS § 8 ja KKS vahel avaldub kinnipidamise aja vältuses. PS § 8 järgi peab uurija määrus kaebealusele kuulutatama 3 päeva jooksul, ja selles ei oleks midagi iseäralikku, kui meie maksva praktika tõttu ei seoks selle nõudega kujutlust, et ka juurdlusmaterjal peab olema juba uurija käes, uurija eeluurimise alustamise määruse teinud ja isegi kaebealuse üle kuulanud ja temale pealekauba veel ka süüdistuse esitanud. Mitte ainult politiliste kuritegude uurimisel on võimatu kõike seda teostada kolme päeva jooksul. PS § 8 seda kõike sugugi ei nõua, kuid maksva KKS järgi ei või teisiti tekkida PS § 8 lõige 3 ette nähtud kohtu-uurija määrus tõkkeabinõu kohta. Määruse tõkkeabinõu kohta teeb uurija normaalselt peale süüdistuse esitamist ja kaebealuse ülekuulamist, välja arvatud juht, kus kaebealune on põgene-

  1. Näit. Austria Strafprozessordnung eristab kohtu-uurija toimingutes „vorläufige Verwahrung“ ja „ordentliche Untersuchungshaft“, kusjuures esimene on § 175 järgi lubatud ka ainult kahtluse puhul, et isik süüdi võib olla ja (p. 4) täide saadab mõne kuriteo. „Untersuchungshaft“ aga määratakse peale ülekuulamist, kui isik ka siis veel kahtluse alla jääb (§ 180). Nii „vorläufige Verwahrung“ ja „ordentliche Untersuchungshaft“, kui ka „Vorführung“ on täpsalt määrustatud sisu, ajavältuse ja õigustatud isikute järgi (§§ 174, 176, 180 ja 190). On tehtud erand mässu ja teiste massiliste kuritegude suhtes (§ 181). Prantsuse Code d'instruction criminelle teeb täpsat vahet kolme uurija toimetusele (mandat de d'amener, de dépòt et d'arrêt)), olgu, et art. 10 põhjal need volitused on ka ringkonnavalitsejal (préfet).

80