asu, kui kuriteo fakt veel pole kindel. Läbiotsimiste tulemused annavad harva tähtsat materjali, sest loomulikult on isikud juba ettevaatlikud sääraste esemete hoidmisel või valmistamisel, mis võivad viia paljastamisele.
Juba neist lühikestest näpunäidest on selge, et politseil on vaja nimelt aega, et asja uurijale üle anda, eriti siis, kui kahtlusaluseid on palju, ülekuulamisi tuleb teostada mitmekordselt ja väga üksikasjaliselt. Ja seda aega annab Kaitseseisukorra sead. § 15. Muidu peaks politsei oma agentuurandmed KKS § 250 korras otseselt uurijale teatama, uurija KKS § 309 korras ei leiaks küllalt alust eeluurimiseks ja teataks sellest prokurörile, kes juba KKS § 312 korras peaks korraldama uue agentuurilise järelevalve ja siis võiks see nõiaring jälle peale hakata samade tagajärgedega. Jääks ära otsene vangistamine, läbiotsimine ja eriti ülekuulamine kogenud politilise politsei tegelaste poolt, mis andmete hankimiseks vajalik.
Kui kaitseseisukorda ei ole, siis peab PS § 8 järgi kohtu-uurija määrus vahi alla võtmise kohta kuulutatama kaebealusele kolme päeva jooksul. Mõned arvavad isegi, et PS § 8 järgi politseil kui mitte kohtuvõimu esindajal (vrd. PS § 68) pole üldse õigust kedagi vangistada teisiti kui kuriteolt tabamisel. See vaade on ekslik ja tekib PS § 8 hindamisel maksva KKS seisukohast. Praktika on PS § 8 nii tõlgendanud, et politseil on õigus vangistada. Sellisele tõlgendamisele annab aluse PS § 8 lõige 2, mis ette näeb jälgimist seaduslikus korras ja jälgimise all tuleb mõista ka isiku sundtoomist kohtuniku juurde politsei poolt. Õige tõlgendamine peab hindama KKS-t PS § 8 seisukohast, kusjuures leiame vastuolu PS § 8 ja maksva KKS vahel ja nimelt kahes suunas.
Esiteks, PS § 8 lõige 3 kõneleb „vangistamisest ja isikulise vabaduse kitsendamisest kohtu võimu otsusel“, kusjuures siin pole muidugi enam juttu jälgimisest ega sundtoomisest, mis kuulub PS § 8 teise lõikesse, vaid juba kohtu eest kõrvale hoidumise tõkkeabinõust, mida KKS nimetab „vahi alla võtmiseks“. Näib, et PS § 8 lõige 3 lubab ka jälgival võimul kolme päeva jooksul isikuid esialgselt kinni pidada kuni uurija määruseni. Ainult sel viisil PS § 8 lõige 2 ja 3 mõistes võib tulla rahuldavale tõlgendamisele, mis kogu kurjategijate jälgimist ei tee
