korra ja julgeol. seaduse täiendusi, millistel on vähe ühist PS § 26 lõige 2 ette nähtud kodanikuõiguste erakorraliste kitsendustega.
Loata relvade kandmine ja eriti aegunud loaga kandmine (viimased asjad on enamuses) on tegu, mis RNS §§ 117 ja 118 järgi on karistatav. Koosolekute kohta käiv sundmäärus, kui teda võrrelda RT 79―1922 avaldatud Koosolekute seadusega, esineb seaduse täiendusena. Näit., seadus ei määra, mida tuleb teha politseil, kui temale teatatud koosoleku aine on riigikorra või julgeoleku vastane, samuti, kuidas talitada, kui koosolejad kellelegi otseselt kallale ei tungi, kuid avaldavad poolehoidu kuritegevusele jne. Seaduses on selles mõttes tühik; võib-olla arvasid seaduse koostajad, et säärane tegevus on lubatud ja politseisse ei puutugi. 1923. ja 1924. aa. nägime selle seaduse tagajärgi. Sundmäärus normib neid seisukohti punktides 1, 3, 7 ja 8, mis kõlbaksid väga hästi Koosolekute seadusse. Sundmäärus nr. 7 ei riiva sugugi PS § 18, välja arvatud muidugi administratiivne karistamiskord, sest PS § 18 viimane lõige lubab piirata koosolekute vabadust avaliku julgeoleku kaitseks. P. 3 ja 7 on jälle kokkukõlas PS § 13, mis lubab kitsendada sõnavabadust kõlbluse ja riigi kaitseks. Ainult p. 12 on küsitav, kuid selle punkti suhtes pole praktikat.
Maksvate sundmääruste hindamine näitab, et Kaitseseisuk. sead. § 9 p. 1 ei olegi kasutatud PS § 26 lõige 2 mõttes kodanikkude õiguste kitsendamiseks. Selleks polnud nähtavasti vajadust. Siht oli mitteajakohaseid seadusi asendada kohasematega valitsemise korras ja samas korras üleastumisi karistada. Ühtlasi selgub Koosolekute seaduse täiendamise tarve vastavalt elunõuetele. Osalt ka Heakorra ja julg. sead. täiendamise tarve.
Sõjakohtu alla on antud nii politilisi asju (peamiselt UNS § 102 järgi) kui ka tavalisi kriminaalasju. Politiliste asjade harilikul ajal sõjakohtus arutamine, kui nad ei esine just massiliselt ja pole vaja erilist kiirust, annab vaevalt palju paremusi, sest praeguse UNS § 102 redaktsiooni järgi võib ka kodanlik kohus määrata karistuse kuni 10 aastani, ja pealegi on väljaspool kaitseseisukorda asuvatel maa-aladel (näit. Tartus) kodanlikud kohtud hea eduga asunud nende süütegude arutamisele. Ei või sellega öelda, et nende asjade iseloom ei võimalda nende arutamist kodanliku kohtu korras,
34
