protsessiobjektina esinevad materiaalsed faktid. Et Rgk. komisjon seda iseenesest loomulikku reegeldust piiras faktidega, mis aset leidsid kaks päeva tagasi, tuleb küll võtta kui meeleolu otsust, olgugi et tema otstarbekuse juures eriti ei tule kahelda.
Eelnõu § 6. on ette nähtud ka rida süütegusid, mis kaitseseisukorra ajal igal juhul alluvad sõjakohtule ja sõjaaegsele karistusele. § 6. tuleb kohaldamisele ainult süütegude kohta, mis toime pandud peale kaitseseisukorra kuulutamist. On säärane süütegu aga enne toime pandud, võib sõjakohus asjale käigu anda ainult siis, kui on olemas erikorraldus § 8. p. 7. põhjal.
Kogu eelnõu suhtes peab silmas pidama tema sihti, kindlustada nimelt riigi sisemist korda ja julgeolekut. Eelnõus paiguti leiduvad paragrahvid rekvisitsioonide, sekvestri, sõjategevuse läbi tekkinud kahjude tasumise jne. kohta kuuluksid ennemini „Kaitseväe juhtimise seadusse sõja ajal“. Kuid nii kaua kui viimast ei ole, on maksvas seaduses tähendatud reeglid Üld. kub. sead. § 23. lisas ja viimase muutmisega tekiks seaduseandluses tühik, mida ei asenda ka Sõjaseadluste kogu IV raamat (Položenie o polevom upravlenii voisk v voennoje vremja).
16
