Kuidas arendada kodade süsteemi?

Lühiandmed
Pealkiri:	Kuidas arendada kodade süsteemi?
Valmimisaasta:	1936
Ilmumisaasta:	1936
Allikas:	Uus Eesti, 26. märts 1936, nr. 84, lk. 2.

Dr. Juhan Vilmsi ettekanne rahvuslaste klubis.

Eesti rahvuslaste kubi avalikul kõnekoosolekul Tallinnas kesknädala [25. märtsi 1936] õhtul kõneles dr. Juhan Vilms Eesti kodade arengust. Kõne sisaldas mitmeidki huvitavaid mõtteid.

Eestis on kodasid praegu terve tosin ― 12. Need on enamikus asutatud viimaseil aastail, ainult kaubandus-tööstuskoda on üle 10 aasta vana. Kodades on valijaid 170-st (agronoomide koda) kuni 120.000-ni (põllutöökoda). Referent jaotas kojad kahte liiki: puhtmajanduskojad ja majandus-kutseliste huvide korraldused. Esimesse liiki kuuluvad kaubandus-tööstuskoda, põllutöökoda, kodumajanduskoda, majaomanikekoda, ühistegevuskoda ja kalanduskoda. Teise liiki kuuluvad ülejäänud kuus ― inseneride-, arstide-, rohuteadlaste-, loomaarstide-, agronoomide- ja meierite kojad. Kõigis viimatinimetatuis on liikmeid alla 1000. Kodadest osavõtu aluseks on kõigil kas ettevõte, majanduslik tegutsemine, nagu puht-majanduslikes kodades, või kutsealaline majanduslik tegevus koos nõutava eelpraktikaga (majanduslik-kutselised kojad). Seega ei ole kutse ise, s. o. kutseoskus üksi ilma tegutsemiseta või ilma majanduslik-sotsiaalse erilise funktsiooni iseloomuta mitte kodade moodustamise aluseks.

Kodade puudustena

märkis kõneleja, et praegu meie kojad ei haara veel kõiki tähtsamaid rahvaelu funktsioone. Ilma korralduseta on jäänud näiteks 930 arsti kõrval 417 õde ja velskerit, 197 hambaarsti, 364 ämmaemandat, 152 masseerijat, edasi 350 rohuteadlase kõrval 240 apteegi abijõudu, inseneridekoja kõrval mitusada tehnikut, edasi muil aladel metsateadlased, majandusteadlased, kunsti ja kirjanduse rahvas, tuhanded autojuhid, kultuurtehnikud jne. jne. Kui senini ei ole vaadatud kotta kuuluvate isikute arvu järele, vaid isegi alla 200 isiku jaoks on moodustatud koda, siis tuleks olla järjekindel ja ka tesied samasugused alad kodadesse organiseerida.

”Koda ei ole mingi eesõigus, vaid uus organiseerimise alus,”

rõhutas kõneleja. Kui koja saab üks liik, siis ei saa teist, kolmandat kõrvale jätta.

Kõneleja tõi näiteid itaaliast, kus on kutsealaline organiseerimine täiuslikult välja arendatud ja kus praegu on 140 koda. Ta lisas juure: “kui meie kodade süsteem jääb seisma poolikul teel, siis tekib kõigepealt rahulolematus õigustunde seisukohalt. Edasi tekib sisuline hõõrumine selle läbi, et üks sotsiaalne grupp saab sundusliku ja üleriikliku korralduse (koja) läbi suurema löögijõu oma ala arendamiseks, enesekaitse ja pealetungi mõttes kui teine ala, millega ta kokku puutub ja kes koda ei oma. Sotsiaalsete vahekordade tasakaal on sel puhul rikutud.

Kodade sisemises konstruktsioonis tõi kõneleja ette mitmeid puudusi.

Kõigepealt kodade organite juhatuste pikk kestvuse aeg (enamikus 4 aastat). Selle läbi võib koja tegevus kergesti kivineda, kuna värsket verd tuleb väga pikkamööda juure. Kõigis vabatahtlikes seltsides valitakse juhatused ainult 1 aasta peale.

Ka sektsioonide moodustamisel ei ole märgata ühtlast korda. Kaubandus-tööstuskojas ei ole sektsiooni aluseks mitte funktsioon, vaid ettevõtte suurus. Mitte keemia-, puu-, vilja-, mineraalide-, tekstiil- jne. tööstuse või kaubanduse erialad ehk funktsioonid ei ole mõõduandvad sektsioonide loomisel, vaid maksumäärad ja patent. Ühistegevuskojas ja insenerikojas on olukord parem, seal on funktsioon sektsiooni määrajaks.

Sektsioonid ei ole meie kodades küllalt iseseisvad,

vaid on liigses sõltuvuses koja üldorganeist. Palju mõistlikum ja otstarbekohasem oleks, kui vastavad sektsioonid oleks võimalikult autonoomsed või koguni iseseisvad kojad, kellede üle oleks ühine katus “ühiskoda” teatavate naaberalade ühiste küsimuste otsustamiseks. Näiteks itaalia konföderatsioonid (ühiskojad) ei sega end paljudesse föderatsioonide (kodade) otsustesse üldse mitte. Kuna meie kodadesse on koondatud mitmesugused erifunktsioonid ja sama nähtub ka sektsioonide juures, siis võib mitmeid meie kodade seniseid sektsioone nimetada päris arusaamatuiks.

Meie kodade üheks puuduseks nimetas kõneleja veel vana klassivõitluse vaimu kandmist. Kodades puudub ühiskondlike kohustuste moment. Ainult põllutöökoda on erand selles suhtes, kuna tema peab seaduse kohaselt organiseerima kohtadel omaabi, maaelu ja kodu kaunimaks ja kultuursemaks muutmist jne. Üldiselt aga praeguse kodade süsteemi ja korraldamisega organiseeritakse kihirühmi tugevaiks võitlusrühmadeks.

Praegu seisab uute kodade loomine nagu mõnesuguste takistuste taga. Takistused näivad seisvat selles, et ei osata mitmesuguseid heterogeenseid või mitte täiesti ühtlasi huvigruppe organiseerida nii, et leida sobiv moodus. Näiteks seisab õpetajate koja loomine juba tükk aega päevakorral, kuid algkooli- ja keskkooliõpetajate omavaeliste vastolude tõttu koja juhatuse moodustamisel seisab koda praegugi loomata. Miks aga ei oleks võidud luua kummalegi grupile ise koda. Miks püütakse luua suuri kodasid hulga sektsioonidega?

Ühiskojad ja ühiskogud.

Ühiskoda on selline organisatsioon, kus üksikute alamfunktsioonide kojad on koondatud ühte, nagu praegu kaubandus-tööstuskojas mitmesugused sektsioonid. Ühiskogud oleksid aga ette nähtud just sotsiaalse ja majandusliku töö koordineerimiseks eriti mitmete kodade vahel. Näiteks mõnel põllumajanduse alal põllumajanduse ühiskogus oleksid esitatud põllumees-tootja, selle ala saaduste ümbertöötaja, kaupmees ja tarvitaja ning valitsusvõimu ja ka tööliste esindajad, näiteks ühiskogu teravilja alal või m. s. Itaalias ja mitmes teises riigis on selline süsteem välja arendatud.

Meil on ühiskogu ilmega praegune rahvakultuuri- ja rahvahariduse nõukogu, samuti ka ühistegevuskoda vastab sellele.

Ühiskogu arutaks tegeliku elu pisiküsimusi ja lahendaks neid, ilma et parlamenti pruugiks selle tööga koormata.

“Rahvuskogu kokkukutsumise eel, kus meie riigielu edaspidise korralduse ja töötamise alused saavad pikemaks ajaks kindlaks määratud, on tingimata vajaline rahva kutselise organiseerimise alused põhjalikult ja nende loogilise lõpuni läbi mõelda”, lausus kõneleja lõpetades.

Läbirääkimistel kinnitati, et kodade organiseerimisel tuleks kõik kindla süsteemi järele. Ühtlasi tähendati, et Eesti on omapärane riik Euroopas, kus katsutakse parlamentliku korra juures läbi viia seltskonna kutsealalist ― korporatiivset organiseerimist.