30
Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini weel üleskirjutamata jutud ja teud
Friedrich Reinhold Kreutzwald
32

Kolmaskümnesesimene peatükk.

Kuda Kilplas üks pikk worst tehti ja seda ei wõinud keeta.

Ühel Kilplasel oli tubli siga, seda tahtis ta sügise nuumale panna ja enne jõulu tappa. Siga oli ühe teise mehe wiljaküüni peasnud ja sõi loodud himu järgi, mis Maakeele nälg kutsutakse, kauni osa kaeru ja otre wõerast küünist. See Kilplane, kellele räägitud kahju oli juhtunud, wõttis sea kõrwa pidi kinni, wiis teda ühe kõrgetarkliku auulise kogukonna kohtu ette, ja kaebas seal awalikult sea süüdi. Kogukonna kohus kutsus nõuuisandad kokku ja need oliwad ühelmeelel kohtu otsuseks annud: siga peab mehele wargust ära tasuma ja elust surma minema. Peale selle, kui kõrges-hädaspiinalikus kaela kohtus: häda! oli kisendatud, ja kepp sea üle katki murtud[1], sai siga sedamaid kohtumõistmise otsust mööda elust surma wiidud, siis langes kõik tema wara ja pärandus, liha, nahk, harjatsed ja karwad, kohtumõistjatele söögiks. Sest ja sellepärast, et siga söömise himu pärast elu oli kautanud, pidi ta õigust mööda sedasama sugust nuhtlust leidma ja teistele söögiks saama. Kilplased tahtsiwad kõik, mis seast saiwad, kogukonna tuluks tarwitada, et midagi nurja ei läheks, ja tegiwad ka käkki ja worsti. Nemad wõtsiwad sea sooled, peenikesed ja jämedad mauga tükis, pesiwad neid seest puhtaks ja täitsiwad siis kõigel pikkusel: pekiga, werega, maksaga, kopsudega, ajudega, neerudega ja peenikeseks lõigatud krõmps kontidega, kuhu kord korralt tangu ja worsti rohtu wahele paniwad, ja tegiwad mauga nii pikaks, kui sooled ulatasiwad, aga magu seisis üliwel otsas kui pää. Sea harjastest tehti üks kogukonna hari, mis ikka nõuukojas pidi seisma ja millega kogukonna-pääwanem ja nõuuisandad nupulaanest weikseid elukaid wõisiwad wälja kihutada, kui üleliiga pääd sügelema paniwad, ehk kõrwa tagast otsitud nõuu meestel elusalt näpu puutus. — Kui nüüd päew kätte jõudis, kus kohtumõistmise otsus pidi täidetud ja siga ära söödud saama, seal taheti pikka worsti esimeseks roaks wõtta. Aga nemad ei wõinud kuskilt nii suurt pada ega potti leida, kus sees wõimalik oleks olnud pikka worsti terwelt keeta; sest nemad arwasiwad, et pada ehk pott niisama pikk peab olema kui worst isegi; ja ei oskanud selles asjas ühtki tarkust leida. Ei tahtnud ka ükski potsepp nii pika poti tegemist tööks wõiks. Juhtus et sel kahtlasel nukral lool üks Kilplane üle küla wainu läks, kus hanedekari parajalt murul oli. Kui Kilpane hanedest mööda tahtis minna, tõstsiwad haned kaelad püsti ja kisendasiwad: kaakaak, kaakaak! See kisa kuuldus Kilplase kõrwa kui: kahekorra, kahekorra! ja suure rõõmuga jooksis ta nõuukotta teiste hulka tagasi, kus mehed pika worsti keetmise pärast alles nõuul weel koos oliwad, ja ütles: „See on küll meile kõigile häbiks, et seda tarkust hanedelt pidime õppima, kuda worsti kahekordselt wõib katla panna.“ Kui kogukond seda oli kuulnud, hakati asja pikemalt läbi arwama ja seal wõeti nõuuks (sest nemad oliwad osawad mehed): wõib worsti kahekordselt keeta, siis wõib teda ka kolmekordselt keeta (sest lõnga korutakse kahe ja kolmekordseks); seks on ka wõimalik nelja, wiie ja weel enam kordselt worsti keeta. Nüüd paniwad nemad pika worsti nii mitmekordselt kokku, et wõimalik oli worsti ühe suure poti sisse panna (kuhu worst ise sisse ei wõinud hüpata). Worst sai sedawiisi keedetud ja iga ühele üks tükk osaks antud, mis kolmkord ümber suu ulatas. Igaüks pidi ühe worsti otsa oma suhu wõtma ja hammaste wahel pidama, aga teise pika otsaga sõideti tema pää ümber, ja kui worst kolmkorda suu ette tagasi jõudis, siis hammustas mees oma osa küllest ära. Sest ajast on üks wana sõna Kilplas: Sulle tuleb worsti küpsetada, mis kolmkord ümber suu ulatab.

  1. Neis kohtades, kus weel surma kohut ühe kurjategija üle mõistetakse saab, kui kohtu otsus oli kuulutatud, üks weike kepike üle huka mõistetud inimese pää katki murtud, otsekui täheks, et süüdlase elu ka katki murtakse.