24
Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini weel üleskirjutamata jutud ja teud
Friedrich Reinhold Kreutzwald
26

Kakskümneswiies peatükk.

Kuda Kilplased Uppakallo isandalt kirja seadust paluwad.

Enne kui Uppakallo ülem-isand minema läks, tõiwad Kilplased weel ühte palumist tema ette, et ta neile warjukeeldust selle wasta annaks, et üks Kilpla kirjamees mitte enam ei tohiks oma kirjasi kui tänini trüki panna, kus sees kallis selge Kilpla keele-murre ärasalgatakse. Kuis tohib üks mõistlik tark kirja mees sõna kirjutada, kus „sanna“ peab seisma ehk „Sannumetoja“ kohta sõnumitooja panna, ja sedawiisi kõik wanast päritud kunstlikud jooned kui „temma, minna, sinna, nimmi“ ja nende sarnased: tema, mina, sina, nimi etc. kirjutada, et kirja sõna wälja näitab, kui tuleks ta rahwa suust ja ei mitte raamatust. Aga ehk küll meil seda kartust ei ole, et Kilplas kedagi niisugust rumalust saaks hääks kiitma ehk tegema, siiski tõuseb ka kartust, rahwas wõiksiwad muul maadel mõne saja aasta pärast nõnda kirjutama hakata. „Oh palla silk!“ kui seesugust õnnetust wiimaks Kilpla tuleks, mis siis teha? kõik kahekordsed healeta kirjatähed jääwad maha ja ei anta nende asemele muud kui healega kirjatäht lisaks, mis seda puudu ial ei jõua äratasuda. Nõnda oleme hilja aegu ühest uuest wäga targa mehe kunstlikust kirjast üleslugenud, et kümne lehe poole peal. kui meie uuendaja wärki peaks kirjutama 627 healeta tähte maha jääks ja selle kahjule mitte suuremat lisa ei tuleks, kui 97 healega tähte, mis wähem on kui üks kuuendik. Kilplased palusiwad ülem-isandat alandlikult, uutwärki kirjutamise solkimist Kilpla wallas ärakeelata, ja ei kellegile pikemalt luba anda, wanast „tuderitud“ meeste kirja joonelt kõrwale astuda. Uppakallo ülem-isand lubas nende palumist läbi katsuda ja selle peale neile wastust anda. Minekul läksiwad Kilplased kõik jälle ülem-isandat saatma ja saiwad rohkest joodraha.