Juhan Liivi kogutud teosed VII/Haige elevant
HAIGE ELEVANT.
Elevant oli palmipuu all haige maas. Nädalad juba. Selle vahe sees oli üks ühepäeva putukatest elevandi puusa paksu naha lõhe vahele oma perekonna asutanud, munad sinna pannud, nad välja haudunud, ja nüüd lõbustas ennast terve perekond sääl — isa, ema, lapsed — elu rõõmust.
Korter oli kõigiti tubli.
Elevant hakkas pikkamisi paranema, hakkas liigutama, paks nahk lainetas ja — meie perekonnal oli kitsas käe — temal oli maavärisemine!
Suur nurin tuli. Laste ja naiste pahandus. Lausa häda eluga.
Kuulmatut ülekohut tehakse.
Isa ühepäevlane läks kohtusse:
Kuulmatut ülekohut tehakse lastele. Ühel sarvekene kõver, teisel jalakene vigastatud. Elevant, häbematu, ei saa meie lastega läbi.
Kuidas targad kohtunikud oleksid otsustanud, ei tea. Aga elevant sai paremaks, ajas jalule ja pigistas kipitava koha vastu puud.
Nüüd ei olnud ta enam häbematu.