Hulk uusi seadusi tulemas
| ||||||||
Mitmel alal seisavad ees laiaulatuslikud reformid. ― Tuleval aastal viiakse lõpule kõigi meil maksvate seaduste eestindamine ja kodifitseerimine. Eesti Seaduste Kogu tuleb 20-köiteline.
muudaJutuajamine kohtuminister J. Mülleriga käsilolevast seadusandlikust tööst.
muudaÜlevaate saamiseks kohtuministeeriumis käsilolevast jooksvast tööst uute seaduste koostamisel ning maksvate seaduste kodifitseerimise ja 20-köitelise Eesti Seaduste Kogu loomise alalt, pöördus “Uus Eesti” kaastööline kohtuminister J. Mülleri poole. Minister seletas:
Administratiiv- ja riigiõiguse alasse puutuvaist seadustest, mis kohtuministeeriumis praegu väljatöötamisel ja mis tulevad lähemal ajal esitamisele, on eestkätt nimetada valitsemise korraldamise seaduse täiendamise seadust, administratiiv-menetluse seadust ja riigivarade seadust.
Valitsemise korraldamise seadus, mis antud pärast uue põhiseaduse maksmahakkamist, sisaldab ainult eeskirju riigivanema, vabariigi valitsuse ja ministrite tegevuse kohta ning ministeeriumide alade loenduse. Kuna siis seaduse koostamise ja väljaandmise tähtaeg oli piiratud, ei suudetud seadusse võtta kõiki vajalikke eeskirju, mis valitsemise tegevuse korraldamiseks vajalikud, vaid osalt jäid püsima maksva Vene seaduste kogu 1. köite 2. jao eeskirjad. Nüüd koostamisel olevas valitsemise korraldamise seaduse täiendamise seaduses määritletakse üksikasjalikult ministri, ministri abi, ministeeriumide valitsuste ja osakondade ning nende juhtide võimupiirid, asjade otsustamise kord ministri, tema abi ja direktorite poolt ning ametnikkude vastutavuse alused. Uus seadus asendaks täiel määral kõiki praegu sel alal maksvaid vanu vene seadusi.
Administratiivmenetluse seadus korraldab üksikasjalikult ametasutiste asjaajamise korda, eraisikute läbikäimise korda ametasutistega, asjade alluvuse küsimust, kaebekorda ja muid küsimusi. Sel alal puudusid meil tänini üldse kindlad eeskirjad, kuna Vene kubermangu asutamise seadus, kus sellekohased eeskirjad leiduvad, on aukline ja vananenud. Uus seaduse kava on koostatud Austria, Poola ja Tshehhoslovakkia uuemaid seadusi eeskujuks võttes, loomulikult meie olude kohaselt.
Riigivarade seadus korraldab üksikasjalikult riigivarade valitsemist, nende võõrandamist jne. Ka sel alal maksavad praegu vene seadused (Vene seaduste kogu 8. köide ja rida muid seadusi), mis vananenud ja puudulikud. Uue seadusega saaksime sel alal kindla korra ja vabaneksime hulgast vene seadustest.
Üheks suuremaks ja tähtsamaks tööks, mis kohtuministeeriumis praegu käsil, on seaduste üldise kodifitseerimise tööde ettevalmistamine. Seaduste kodifitseerimine on vabariigi valitsuse poolt otsustatud ja selle töö üldine juhtimine ja korraldamine tehtud ülesandeks kohtuministeeriumile. See töö jaguneb kahte järku: kõigi seni veel maksvate vene seaduste asendamine eesti seadustega ja kogu maksva seadusandliku materjali koondamine ja grupeerimine alade järgi.
Seni
käivad kõigis ministeeriumides hoogsalt. Üksikud ministeeriumid on tööga juba lõpule jõudnud. Esijoones sammub siin hariduse-sotsiaalministeerium, kelle alasse puutuvais küsimusis enam vene seadusi ei ole. Samuti töötab ainult eesti seaduste alusel välisministeerium. Ka majandusministeeriumis ollakse juba lõpukorral maksuseaduste alal; nii pandi käesoleval aastal maksma aktsiisi seadus, üiirituse- ja viinamüügi seadus ja maksukaristuse seadus, kuna hiljuti valmis ärimaksu seadus, mis majandusministri poolt antud läbivaatamiseks komisjoni. Teedeministeeriumis on valmimas uus ehitusseadustik, samuti on valmis töökaitseseaduste kavad. Kohtuministeeriumis endas on peale eelppolnimetatud administratiiv- ja riigiõiguse valdkonda kuuluvate seaduste lõplikul valmimisel veel kohtute seadus ja tsiviilseaduste tsükl ― tsiviilseadustik, tsiviilprotsess j. t. ― lisaks 1. veebruaril maksmahakanud kriminaalseaduste tsüklile.
võrreldes vene seadustega. Osa neist rajaneb eesti oludesse kohandatult endisil põhimõtteil, eeldusega, et vajalikud reformid, mis pikemaajalist eeltööd nõuavad, järgnevad edaspidi (näit. maksuseaduste, töökaitseseaduste alal). Seaduste eestistamine on aga kiire iseloomuline, kuna meie noorem põlv, juristide noorem põlv juure arvatud, ei mõista enam vene keelt. Sellepärast ei saa seaduste eestistamise tööga enam viivitada.
Eeltööd seaduste koondamiseks ja grupeerimiseks alade järgi on kohtuministeeriumis käimas. Nii on grupeeritud juba kõik maksvad eesti seadused. Lähemal ajal on kavatsus esitada seaduse eelnõu, mis määraks ära kodifitseerimise töö üldised alused. Kavatsetakse ametliku väljaandena välja anda
mis sisaldaks kõik meil maksvad seadused. Ajajooksul, võimalikult iga aasta, tuleks grupeerida kõik vastuvõetud uued seadused, muudatused ja täiendused ja anda täiendavalt välja. Loodetakse juba tuleval aastal asuda seaduste kogu üksikute köidete väljaandmisele. Selle juures on arvatud esialgul jätta kodifitseeritud kujul väljaandmata seesugused seadused, mis tihedas seoses põhiseadusega, nagu valimisseadused jne. Need peaksid ootama uue põhiseaduse maksmahakkamist.