Horthy – kuningas ilma kroonita

Lühiandmed
Pealkiri: Horthy – kuningas ilma kroonita
Allikas: Uus Eesti, 13. aprill 1938, nr. 103, lk. 4.

Ungari riigihoidja ja ta elu. – Töötuba muuseumiks. – Sõjakangelaste partei. muuda

Esmakordselt paljude aastate järele pöördus Ungari riigihoidja Horthy oma rahva poole, et toonitada Ungari senise poliitilise suuna püsimajäämist ka pärast viimaseid tähtsaid sündmusi Kesk-Euroopas. Keegi Horthyle lähedalseisev ajakirjanik annab huvitava kirjelduse selle mehe omapärasest, teistest poliitikutest hoopis erinevast isiksusest.

Iga päev kell 12 võib Budapesti kuningalossi külastaja olla tunnistajaks omapärasele sõjaväelisele vaatepildile. Lossi lõunatiiva ees raidkujudena seisvad valvurid hakavad end korraga liigutama ja annavad oma relvad üle teistele sõduritele. Neli korda päevas kordub see stseen. Ka siis, kui ammu juba on muutunud pimedaks ja all Doonau kail lambid põlema süttivad, seisavad valvurid lossi ees. Kui hilja pärast keskööd suletakse viimased baarid ja mustlaskõrtsid, püsivad kroonivalvurid lossi ees ikka veel oma kohal. Hoones, mida nad valvavad, asub salakapp, mille võtmeid omavad ainult kaks ungari aadlisoost vanimat parlamendiliiget. Kapis säilitatakse tumepunasel sametpadjal püha Stefani krooni. Aastatuhandete vanune aare, mis pärast Habsburgide troonilt kukutamist pole ehtinud enam ühegi inimese pead, on Ungari riigisüsteemi müstiliseks keskuseks. Veel ikka nimetab Ungari end kuningriigiks ja püha Stefani krooni kujutis ehib riigivappi – kuid kuningatroon seisab tühi. Kuninga asemel valitseb 69-aastane aadlik kuninglikkude õigustega – riigihoidja Horthy.

Üksildane valitseja. muuda

Neliteist tundi päevas veedab laiaõlaline isand, riietatud oma eelistatud vanasse admiralimundrisse, jämedast jugapuust kirjutuslaua taga. Kuninga õigustest puuduvad tal ainult õigus aadlitiitleid jagada, lõplikult seadusi tagasi lükata ja kõrgeim võim kiriku üle. Muidu on ta õigused aga 1937. a. juulis kehtimapandud riigihoidja-seaduse põhjal sama laiaulatuslikud nagu diktaatoril. Kuid Horthy on valitseja, kes ei kõnele massidele. Väga harva näitab ta end avalikkuses üldse. Ainult iga-aastasel suurel protsessioonil, mil püha Stefani krooni kantakse lossist katedraali ja näidatakse rahvale, võib Ungari võimsaimat meest näha kõndimas rongkäigus. Horthy elab tagasihoidlikku, täiesti tööle pühendatud elu. Ta ei anna audientse ega intervjuusid, ta ei ilmu vastuvõttudele, vaid hoidub kõrvale igasuguseist avalikest üritusist. Oma vaba aja veedab ta jahil või ratsasõitudel pealinna ümbruses. On teada, et ta on kirglik ujuja ja keskmisest parem tennisemängija. Kuid veel kunagi pole ta end, nagu Mussolini või Gustav 5., lasknud pildistada spordiülikonnas.

See suur kirg kehaliste harjutuste vastu ongi ehk riigihoidja erakordselt hea tervise põhjustajaks. Kõik, kes on Horthyt näinud, kinnitavad, et teda võiks pidada paarkümmend aastat nooremaks tema tõelisest east. Kuigi ta on juba ligi seitsekümmend, on ta peas vaevalt märgata halle juukseid; ta näovärv on värske ja suvel päevitanud. Ta silmad on kuni tänaseni säilitanud noorusliku sära.

Orsova saladus. muuda

Oma töötoas võtab Horthy aruandvaid poliitikuid vastu seistes. Keskpärase suurusega toa seinad on täis ülesvõtteid ja raamitud dokumente, mis jutustavad ühe tähtsusetu transilvaania aadliperekonna võsu imetlusväärsest tõusust keiser Fraz Josefi esimeseks adjutandiks, Austria-Ungari sõjalaevastiku kõrgeimaks admiraliks ja lõpuks “kroonita kuningaks”. Seal ripub näiteks kadetikooli diplom ja kohe selle kõrval mustaga raamitult teade Horthy üle kõige armastatud vanema venna Bela õnnetust surmast. Kirjutuslaua kohal võib näha keiser Franz Josefi poolt käsitsi kirjutatud ametisse nimetamise dokumenti. Kirjutuslaual seisab Horthy pilt, mis kujutab teda ta admiralilaeva komandosillal. Laev lasti hiljem torpeedopaatide poolt põhja. Ka tavaline raudtee kolmanda klassi sõidupilet hoitakse alal klaasi all. Seda piletit tarvitas Horthy 1919. a., kui ta reisis oma salaja kogutud 12.000-mehelise väe juurde, kelle eesotsas ta siis Bela Kuni ja viimase punaväelaste poolt vallutatud Budapesti hakkas ründama. Kuid selle väikese eramuuseumi haruldasimaks esemeks on tavaline puuvarrega labidas, mis mängib väga tähtsat osa Ungari ajaloos. Selle labidaga hakati 1921. a. ühes Orsova majakese aias, Jugoslaavia piiri lähedal, maad kaevama ja nähtavale tuli kastike, kus peitus püha Stefani kroon. Seitse aastat lamas kroon maapõues peidus, ja ainult üksikud Ungari patrioodid, nende hulgas ka Horthy, teadsid saladusest. Asjata otsiksime aga Ungari riigipea isiklikke ja ajaloolisi mälestusi täiskuhjatud töötoast välist märki, mis tunnistaks Horthy kuuluvusest organisatsiooni, kes teda aitas võimule, ja hoolimata oma arvulisest vähesusest, praegugi veel moodustab Ungari riigi poliitilise süsteemi selgroo. Horthy on organisatsiooni juht, mis kannab nime “Vitez” ja osutab sügavat autoritaarset ning kommunismivastast tendentsi. “Vitezi” liikmeks võetakse vastu päris erilistel tingimustel. Iga kandideerija peab suutma tõendada, et ta Maailmasõjas on silma torganud eriliste saavutustega ja kõik mainitud moodsa rüütliordu liikmed on vandega pühendanud end riigihoidja teenistusse, et tema ideede eest võidelda.

Admiral, kelle maa ei oma sõjalaevastikku ega ainsatki sadamat, Habsburgide õukondlane, kes on ühtlasi Hitleri austaja, aadlik, kes soravalt kõneleb kuut keelt, sõjamees, kes vabal ajal istub lõuendi ees ja maalib, kuningas, kes ei kanna krooni – nii palju vastuoksusi võib peituda ainsas mehes!