Esivanemate ohverdamised/Palved
Palved.
Ohverdamisega käsikäes käis palumine, vähemalt tähtsama, üleüldisema ohverdamisega. Paraku on palveid vähem säilinud kui teateid ohverdamise kohta. Ainult mõnd üksikut palvet tuntakse veel meie päevil. Olgu allpool osa neist ära trükitud.
Haritlaste hulgas võib tuttavusega hoobelda õp. Gutslaffi 1644 kellegi Erastvere mehe suust üleskirjutatud Pikri palve, mis juba varemini „Veiseohvri“ all tähelepanemist leidnud. See Pikri palve on sakslastegi seas tuttav.
Teise, enam haiguse puhul tarvitatud palve piksele kirjutas Hargla õpetaja R. Hollmann umbes 1841 üles (Verhandlungen der Gel. Est. Gesell. I, 2, l. 37).
Pühha Pikse nimmi sago nimmitetus se häddalisse innimesse |
Pikri palvetest tuntakse Emajõe mail veel järgmist appihüüdmist härja ohverdamisel:
Tuli-Pikker, ande anname, härja saadame, |
Võnnust on veel üks sarnane palve üles kirjutatud:
„Püha Pikker, hoia meie põldu õitsen ja teran, |
Tõnnile ohverdades kanti talle ühtlasi palveid ette. Neist tunneme mõne lühikese.
„Oh sa püha Tõnnike! Õnnista meie leivakannikat, õnnista meie liharaasukest, õnnista meie õllemärjukest!“ (Lill, Rohtaias).
Ehk jälle: „Tõnn isake, Tõnn emake, ära vaeva meie loomi, olgu sarvekesed ülespidi, sõrakesed alaspidi, sündimine õieti!“
Teele minnes paluti Tõnnilt õnnistust:
„Ma lähen teele! Tõnnikene, hoia mind kõige häda ja kahju eest!“
Laudas paluti mõne korra Tõnni järgmist viisi:
„Tere, tere, sa püha Tõnnike! Oled sa mind selle aja üles pidanud, siis pea see aasta veel!“
Kahtlaseks jääb, kelle kohta järgmine palve ilmade pärast käis:
„Ehi, ehi, ilmakene, |
Püha Jüri paluti järgmisi:
„Püha, kallis Jürike, |
H. Neus tutvustab meid teise palvega pühale Jürile (Estnische Volkslieder, 19):
„Pühha Jürri Jörgovits, |
Püha Jüri kohta käib ka Dr. M. Veske üleskirjutatud palve E. K. S. aastaraamatus 1884/85, l. 4.
„Metsa ulpi, metsa alpi, |
Teises, sealsamas ilmunud karjapalves puudub püha Jüri nimi, kuid sisu poolest ei lähe see eelmisest palju lahku:
„Metsa urgu, metsa argu, |
Selle palve lõpp sulab enne nimetatud Tõnni laulu lõpuga ühte.
Karjapalve teisendis, Wiedemanni poolt üles kirjutatud, astub püha Jüri asemele Peeter, püha sulane (Aus dem inneren u. ä. L., l. 404):
„Metsa ulli, metsa halli, |
Nagu püha Jüri poole, pöördi püha Toomagi poole palvetega (Kallas, Kraasna Maarahvas, l. 78—79):
„Pühä Toomas, pühä rist — korge kumarus — kuu ma kumarda — põlvil ma pallõ — ega voori oma laste, perrega — õdagult ilda — nii ummugult varra — oma kodo, maja päräst — oma jilma jello päräst — oma täve tehrä päräst, — oma karja, tõpra päräst, oma künnü, külbü päräst — kasvada Issand Jumal — mu põllu kolga pääle — mu nurme nulga pääle. — Saatke suvvvi, päästke pällvi, — — olge te hoiitma, nii armatsema — tõprakeze mõttsa lasskma — nii ku’u ajama — hoitke luunõnast, lontkõrvast — kipeküüzüst, vaavist hambist — katke kannu takka, litske lihe ala — — selle teile tõi puhta ollega — kauni kahaga — kirivä kikaga — teile orik tapetu — teile vere tellü — teile vatsk küdzet — teile sõir sõkat — tulke sööma, nii juuma — mu leiva manu, mu soola manu!“
Nagu näha, tuletab püha Tooma palve kohati püha Jüri palvet meelde.
Teine püha Tooma palve kuulub nii:
„Püha Toomas, korge kumarus — maajumalakeze, pühä puuzlikaze — aitüma armale Jumalalõ — katstõistkümme perre püha rist — olge te hoitma mu tõprakeist — hummugult varra, õdagult ilda — mõtsa minneh, ku’u tulleh!“
Dr. Kallas on mitu palvet pühale Toomale kirja pannud, aga need esinevad veel enam katketena kui eelmised. Palvekatked on ka ohvripalved Kraasnamaalt puuslikule:
„Jumal, hoia künnügä, külbügä, levaga, soolaga, — Jumal, hoia jeiega (= jäädega) pesmist, — Jumal anna hüvvä suvve — vii mööda suure pilve, vii vihma Viromaale, sagarikku Saaremaale — — kun kikas kiri ei, ei pini haugu — — sinna vii pilve — — suurde sohu“ (Kraasna Maarahvas, l. 80).
Peko palvetest on paar vähe pikemat tuttavad:
„Peko, oh Pekokõnõ, Varja mie maija, elämist |
Teises palves Pekole ei nimetata Pekot nimepidi. Palve ise tuletab Kraasna puusliku palvet meelde:
„Jumal hoidku räüsä eest, |
Peale karjaõnne ja viljakasvu paluti Pekolt ka tütarlastele mehele minemise õnne:
„Püha Peko, kallis Peko! |
Maa-alustele ohverdati mitmet moodi vistrikute kadumise pärast. Ohverdades lausuti lühikesi palveid: „Maaisakene, maaemakene, kui oled mulle selle haiguse annud, siis võta ka (ära)!“ Ehk: „Isandad, emandad, kuldsed kuningad, võtke haigus, andke tervis!“ Ehk jälle: „Maaisandakesed, maaemandakesed, andke tervis tagasi, ma annan teile hõbevalget!“
Jaanipäeva ohvriks piima lüpstes hüüdsid setud püha Jaani appi: „Puhas, pühä Jaanikene, hoia mino karja tõbrast kodu tullen, karja minnen! Õpeta sa puhma taaden karja haljast haina söömä, hoia mõtsan kahju eest, mõtsan kurja eläjä eest! Puhas, pühä Jaanikene, luba lehmile piima! (Wiedemann, Aus d. inn. u. ä. L., l. 416). Satserinas lüpsti ohvripiima järgmise palvega:
„Oh pühä puuzlikeze, oh hellä englikeze! Oh hiidake ja hirmutage puhmatagast ja puutagast puu ja puhma varjutagast! Hoitke ja varjake hellä englikeze! Looge ja lunastage pühä Reedi Satserina püha Reedikene! Hoitke ja varjake pühä Reedi halvast sõnast, liiast silmast ja kurjast mõttest!“ (Wiedemann, Aus d. inn., l. 417).
Annemäe ohvrite jaoks loomi tappes hüüti püha Anne appi, kusjuures hämaraks jääb, kas Anne ohvrisaajaks tuleb arvata. Palve sisu järele võib seda ometi oletada. Palve ise on ennem juba „Lambaohvri“ all ära trükitud. — Tarbekorral paluti veel muid palveid. Igatahes olid palved sagedasti ohvritega ühendatud.