Vikitekstid

Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (Tartu rahu): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
CandalBot (arutelu | kaastöö)
210 muudatust
Pikne (arutelu | kaastöö)
6835 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
{{Teos|
|AUTOR=
|PEALKIRI=Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Täiendavad artiklid rahuleping juure Eesti ja Venemaa vahel
|PEALKIRI=Tartu rahu
|VALMIMISAASTA=1920
|ALAPEALKIRI=
|KIRJASTAJA=
|TRÜKK=
|VALMIMISAASTA=
|ILMUMISAASTA=
|ILMUMISKOHT=
|TÕLKIJA=
|ORIGINAALPEALKIRI=Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel
|ORIGINAALALAPEALKIRI=
|VIKIPEEDIA=Tartu rahu
|PILT=Tartu rahurahuleping tiitellehttäiendavate artiklitega 1920.jpgdjvu
|ALLIKAS=[[:Pilt:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu|Skannitud originaaltekst]]
|ALLIKAS=[http://riigi.arhiiv.ee/index.php?lang=est&content=naitused-7-0&parent_btn=menu_11 Riigi arhiiv: Tartu rahuleping]
täiendavate artiklite allikas: Edgar Mattisen, Tartu rahu : monograafia, 1988, ISBN 545000009X, lk 461–462
|KIRJELDUS=
|VARIA=
|KORREKTUUR=kontrollitud
}}
 
[[Kategooria:1920]]
== Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel ==
 
[[en:Treaty of Peace between Russia and Estonia]]
[[ru:Тартуский мирный договор с Эстонией (1920)]]
 
<div style="margin:0 3.5em">
<pages index="Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu" from=17 to=20 />
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/2]]==
EESTI ühelt poolt ning VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks:
 
57. rida ⟶ 52. rida:
 
Nimetatud volinikud, kokku tulnud Tartus, leppisid, pärast vastastikust volituste ettenäitamist, mis tarvilikus vormis kokkuseatuteks ning täitsa korras olevateks tunnistati, järgnevas kokku:
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/3]]==
 
{{keskel|ARTIKKEL I.}}
 
 
=== ARTIKKEL I. ===
 
Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord.
 
{{keskel|ARTIKKEL II.}}
 
=== ARTIKKEL II. ===
 
Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.
 
 
Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.
 
{{keskel|ARTIKKEL III.}}
 
=== ARTIKKEL III. ===
 
1. Riigi piir Eesti ja Venemaa vahel läheb:
 
Narva lahest üks verst lõuna pool Kalameeste majast Ropscha küla peale, edasi Mertvitskaja jõekest ning Rossoni jõge mööda Ilkino külani, Ilkino külast ühe versta kauguselt lääne pool Keikino küla, poole versta kauguselt lääne pool Isvosi küla Kobõljaki küla peale, Schtschutschka jõesuu, Krivaja Luka küla, Peltschurki karjamõis, Vtroja jõe kolme algharu kokkujooksu-koht, Kuritscheki küla lõunapoolne serv ühes selle maadega, sirge joon Peipsi järve keskkohta, kesk Peipsi järve ühe versta kauguselt ida pool Piirisaart (Porka), edasi järve kitsuste keskkohta mööda kuni Salu saareni; kitsuse keskkohalt Salu saare juurest edasi Talabski saarte ja Kamenka saare vahelise kitsuse keskkohta, lääne poolt Poddubje küla (Pihkva järve lõunakaldal),
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/4]]==
raudtee vahihoone Grjadischtsche küla juures, lääne poolt Schahintsõi küla, ida poolt Novaja küla, Poganovo järv, Babina ja Võmorski küla vahelt pooleteise versta kauguselt lõuna pool metsavahi maja (mis Glõbotschinast põhja pool), Sprechtitschi küla ja Kudepi karjamõis.
 
<small>Märkus 1. käesolevas artiklis kirjeldatud piirid on märgitud punase värviga selle artikli esimest lisa moodustaval kaardil (mõõt kolm versta tollis).<br>
93. rida ⟶ 85. rida:
 
 
==== {{keskel|Lisa I. ====
 
([[:Pilt:Tartu rahu kaart 1920.jpg|Kaart.]] )
 
==== Lisa II. ====}}
 
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
103. rida ⟶ 95. rida:
1. Viima kahekümnekaheksandaks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist maakohas Soome lahe ja Schtschutschka jõesuu vahel oma sõjaväed riigipiirini oma territooriumile.
 
{{none}}
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/5]]==
2. Viima oma territooriumile neljakümneteiseks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist oma sõjaväed ühes kogu materjaaljagude, varanduse ja ladudega neutraalribadest ja -zoonidest, kus neid artikkel III p. 2. ja 3. põhjal, peale piirivalve ja korrakaitsevägede, ei tule pidada.
 
111. rida ⟶ 105. rida:
5. Tollivalveks Peipsi ja Pihkva järvedel mitte pidama muid kui vahilaevu, mis on varustatud mitte suuremate kui neljakümneseitsme-millimeetrise kaliibri suurtükkidega ning kuulipildujatega, mitte üle kahe suurtüki ja kahe kuulipilduja iga laeva kohta, kusjuures nende laevade arv ei tohi olla üle viie.
 
=== {{keskel|ARTIKKEL IV. ===}}
 
Eesti territooriumil elavate mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järele käivad lapsed alla kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa kodakondsuse opteerijad peavad optatsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest lahkuma, kuid hoiavad alal õigused liikumata varanduste peale ja on õigustatud kaasa võtma oma liikuva varanduse. Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul ja neilsamadel tingimustel Eesti kodakondsust.
119. rida ⟶ 113. rida:
<small>Märkus. Kahtluse tekkimise korral mõistetakse Eesti soost isikute all isikuid, kes ise või kelle vanemad olid praegu Eestit moodustaval territooriumil kogukondade või seisusliste asutuste hingekirjades.</small>
 
{{keskel|ARTIKKEL V.}}
 
=== ARTIKKEL V. ===
 
Kui Eesti alaline neutraliteet rahvusvaheliselt tunnustatakse, siis kohustub Venemaa ka oma poolt seda neutraliteeti pidama ning selle neutraliteedi alalhoidmise tagamisest osa võtma.
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/6]]==
 
{{keskel|ARTIKKEL VI.}}
 
=== ARTIKKEL VI. ===
 
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad Soome lahe rahvusvahelise neutraliseerimise korral tähendatud neutralisatsiooniga neil tingimustel ühinema, mis kõigi asjast huvitatud riikide osavõttel välja töötatud ning vastavate rahvusvaheliste aktidega kindlaks määratud; samuti ka oma mereväe jõud, ehk osa neist, kui seda peaks tähendatud rahvusvahelises kokkuleppes määratama, selle rahvusvahelise kokkuleppe nõuetele vastavasse seisukorda seadma.
 
{{keskel|ARTIKKEL VII.}}
 
=== ARTIKKEL VII. ===
 
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
136. rida ⟶ 127. rida:
1. Igasuguste vägede viibimise oma pinnal ära keelama, peale Valitsuse omade ja nende sõprusriikide vägede, kellega ühel lepinguosalisel sõjaline konventsioon tehtud, kes aga teise lepinguosalisega tegelikult sõjajalal ei seisa; samuti oma territooriumi piirides ära keelama meeskonna kogumise ning mobiliseerimise seesuguste riikide, kui ka organisatsioonide ja rühmade väeridadesse, kes oma eesmärgiks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega.
 
2. Neilt lepinguosaliste riikide territooriumidel viibivatelt maaväe osadelt ning mereväe jõududelt, kes kuni esimese oktoobrini ükstuhat üheksasada üheksateist nende riikide Valitsusele ei allunud, sõjariistad ära võtma; kõike maa- ja mereväe varandust, suurtükiväe- ning intendandi- (peale toitluse ja asjaliste), inseneri- ja õhusõidu-materjaalisid, see on, suurtükka, kuulipildujaid, püssa, raidsõjariistu, laske-tagavarasid, aeroplaanisid, soomusautosid, tankisid, soomusrongisid ja muud sõjalist varandust, mis tähendatud maaväe osade ning mereväe jõudude omad, kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks neutraliseerima ning immobiliseerima, välja arvatud see sõjaline varandus ning need tehnilised vahendid, mis lepinguosaliste või teiste riikide omad ning tähendatud väeosadele ja jõududele tarvitamiseks antud, kusjuures teiste riikide sõjaline varandus ning materjaalid kuue kuu jooksul selle rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates välja tulevad vedada. Sõjariistade äravõtmine ülalnimetatud maa- ja mereväe jõududelt, kui ka mainitud sõjaväeladude ja Valitsusele alluvate vägede kogu sõjavaranduse ning tehniliste vahendite immobiliseerimine ja neutraliseerimine peavad olema lõpetatud: esimesed kolmkümmend protsenti kõigist neist maa- ja mereväe jõududest ning varandusest, mis immobiliseerimisele ning neutraliseerimisele tulevad, seitsme päeva jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast {{psa|arva|arvates}}
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/7]]==
{{psl|tes,|arvates,}} hiljemini aga igal järgneval nädalal kolmkümmend viis protsenti kõigest tähendatud määrast.
 
3. Valitsustele mitte alluvate sõjavägede soldatitele ja komando koosseisule, kellelt eelmise (2.) punkti põhjal sõjariistad ära tulevad võtta, ära keelama lepinguosaliste valitsusvägedesse astumast, üks kõik mis kujul, muu seas ka vabatahtlikkudena, välja arvatud:
154. rida ⟶ 147. rida:
5. Oma territooriumil mitte mingisuguste organisatsioonide ega rühmade moodustamist ega viibimist lubama, kes teise lepinguosalise kogu või osa territooriumi valitsuseks olla pretendeerivad, samuti ka mitte lubama nende organisatsioonide ja rühmade esituste ega ametlikkude isikute viibimist, kelle eesmärgiks on teise lepinguosalise Valitsuse kukutamine.
 
{{none}}
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/8]]==
6. Lepinguosaliste Valitsused kohustuvad ühel ajal rahulepingu ratifikatsioonide vahetamisega vastamisi andmed ette panema Valitsustele mitte alluvate: vägede seisukorra, nende sõjaliste (nii liikuvate, kui liikumata) ladude ja sõjalise ning tehnilise varanduse kohta, mis sõjalise tegevuse seismapanemise lepingu tegemise silmapilgul, see tähendab, kolmekümne esimesel detsembril ükstuhat üheksasada üheksateist nende territooriumil leidusid.
 
7. Kõigi vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse segakomisjon, mille kokkuseade, õigused ja kohustused kindlaks määrab juhatuskiri, mis selle artikli lisas avaldatud.
 
{{keskel|Lisa.
 
==== Lisa. ====
 
JUHATUSKIRI
 
artikkel VII punkt 7. põhjal asutatavale segakomisjonile.}}
 
1. Artikkel VII ettenähtud vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse mõlemate lepinguosaliste esitajatest segakomisjon.
181. rida ⟶ 175. rida:
7. Oma töö tagajärgedest ja oma otsustest teeb komisjon üleüldised protokollid (Eesti ja Vene keeles), mis vastavatele Valitsustele ka ette pannakse.
 
{{none}}
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/9]]==
8. Kui komisjon oma kohused, mis selle juhatuskirja p.3. põhjal tema peale pandud, ära täitnud ning faktilise järelekatsumise sama juhatuskirja p. 5 näidatud korras lõpetanud, loetakse komisjon likvideerituks, kuid igatahes mitte hiljem ühekuulist tähtaega sellest päevast arvates, mil vastav Valitsus teatanud, et tema poolt komisjoni mõjuvõimu kuuluvate sõjaliste tagatiste tingimused on täidetud. Mõlemate Valitsuste kokkuleppel on tarbekorral luba komisjoni tegevuse aega pikendada.
 
{{keskel|ARTIKKEL VIII.}}
 
=== ARTIKKEL VIII. ===
 
Mõlemad pooled vastastikku loobuvad oma sõjakulude, see on, sõjapidamiseks kulutatud riigi-väljaminekute tasumiset, kui ka sõjakahjude, see on, niisuguste kahjude tasumisest, mis neile või nende kodanikkudele tehtud sõjaliste korralduste läbi, kaasa arvatud igasugused vaenlase maal ettevõetud rekvisitsioonid.
 
{{keskel|ARTIKKEL IX.}}
 
=== ARTIKKEL IX. ===
 
Mõlemate poolte sõjavangid tulevad kõige lühemal tähtajal kodumaale tagasi toimetada. Sõjavangide vahetamise kord määratakse kindlaks selle artikli lisas.
197. rida ⟶ 191. rida:
<small>Märkus 2. Sõjavangid, kes on vangi võetud Valitsusele mitte alluvate sõjavägede poolt ja kes ei ole astunud tähendatud sõjavägede ridadesse, tulevad tagasi anda üleüldisel alusel.</small>
 
{{keskel|Lisa.}}
 
==== Lisa. ====
 
1. Mõlemate poolte sõjavangid lastakse koju sedamööda, kui palju nad mitte ei soovi selle riigi nõusolekul, mille territooriumil nad asuvad, tema piiridesse jääda või mõnda teise riiki minna.
210. rida ⟶ 203. rida:
<small>Märkus. Kulud, mis sõjavangi ülevalpidamise eest tasuda tulevad, seisavad koos tema peale ärakulutatud moonast, asjalisest ja rahalisest varustusest.</small>
 
5. Sõjavangid saadetakse eschelonidena riigipiiridele selle riigi kulul, kes nad vangi võtnud; üleandmine sünnib kokkuseatud nimekirjade järele,
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/10]]==
milles peab ära tähendatud olema sõjavangi ees-, isa- ja perekonna-nimi, vangivõtmise aeg, samuti ka sõjaväe osa, kus sõjavang vangilangemise ajal teenis, ja kas sõjavang oli vangis viibimisel kaelakohtu-kuritööde eest süüdi mõistetud, nimelt missuguste eest ja millal.
 
6. Otsekohe peale rahulepingu ratifitseerimist asutatakse sõjavangide vahetamise komisjon, mis koos seisab neljast esitajast kummagi lepinguosalise poolt. Selle komisjoni kohuseks on käesoleva lisa tingimuste täitmise järele valvamine, kodumaale saatmise viisi ja korra äramääramine, samuti ka mõlemale poole koju tagasilastavate sõjavangide kulude kindlaksmääramine andmete põhjal, mis vastav pool üleandmisel ette toob.
 
{{keskel|ARTIKKEL X.}}
 
=== ARTIKKEL X. ===
 
Ühel ajal sõjavangide ja interneeritud kodanliste isikute kojusaatmisega vabastavad lepinguosalised nad nuhtlusest, mis nende peale pandud kohtuotsuste järele kuritegude eest, mis tehtud vastase poole kasuks, ja samuti ka igasugustest distsiplinaarkaristustest.
225. rida ⟶ 219. rida:
Need, kelle vastu on tõstetud kaelakohtuline süüdistus amnestia alla mitte käivates kuritegudes, antakse isamaa võimude kätte ühes kõigi nende vastu tõstetud süüdistuse asjas kogutud andmetega, kui aasta jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates kohtuotsust ei ole tehtud.
 
{{keskel|ARTIKKEL XI.}}
 
Venemaa ütleb enese lahti nii liikuva kui liikumata üleriikliku Vene Kroonu varanduse temale üleandmisest või selle väärtuse tasumisest, milles see varandus ka ei seisaks, siia hulka arvatud sõjalised ja teised ehitused, kindlustused, sadamad, iga liiki laevad, ühes arvatud ka sõjalaevad, laevakoormad jne., niisama ka igasugustest Vene Kroonu õigustest temale mitte kuuluva eraisikute liikuva ja liikumata varanduse peale, niipalju kui kõik need ülesloetud varandused on Eesti territooriumil, käesolevas lepingus määratavates piirides, või Eesti territooriumile külgnevates vetes, või olid seal Saksa okupatsiooni ajaks, s.o. kahekümneneljandaks veebruariks ükstuhat üheksasada kaheksateist, samuti õigustest laevade peale, ühes arvatud sõjalaevad, mis tulid sinna
=== ARTIKKEL XI. ===
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/11]]==
 
Venemaa ütleb enese lahti nii liikuva kui liikumata üleriikliku Vene Kroonu varanduse temale üleandmisest või selle väärtuse tasumisest, milles see varandus ka ei seisaks, siia hulka arvatud sõjalised ja teised ehitused, kindlustused, sadamad, iga liiki laevad, ühes arvatud ka sõjalaevad, laevakoormad jne., niisama ka igasugustest Vene Kroonu õigustest temale mitte kuuluva eraisikute liikuva ja liikumata varanduse peale, niipalju kui kõik need ülesloetud varandused on Eesti territooriumil, käesolevas lepingus määratavates piirides, või Eesti territooriumile külgnevates vetes, või olid seal Saksa okupatsiooni ajaks, s.o. kahekümneneljandaks veebruariks ükstuhat üheksasada kaheksateist, samuti õigustest laevade peale, ühes arvatud sõjalaevad, mis tulid sinna Saksa okupatsiooni ajal või, lõpuks, on kinni võetud järgnevas Eesti ja Venemaa vahelises sõjas Eesti sõjajõudude või teiste poolt, ning on üle antud Eestile. Kõik ülesloetud varandused tunnistatakse Eesti ainuomanduseks, vabaks igasugustest kohustustest, arvates viieteistkümnendast novembrist ühstuhat üheksasada seitseteist, või kui Venemaa nad on hiljemini omandanud, siis nende omandamise ajast.
 
Eestile lähevad kõik Vene Kroonu rahalised nõuded Eesti kodanikkude vastu, kui need nõuded peab täidetama Eesti territooriumil, sealjuures ainult sel määral, kui need nõuded ei ole kustutatud deebitoride vastunõuete läbi.
236. rida ⟶ 231. rida:
Eesti omalt poolt ei hakka oma varema endisesse Vene keisririigisse kuuluvuse fakti põhjal mingisuguseid nõudeid järeldama Venemaa vastu.
 
{{keskel|ARTIKKEL XII.}}
 
=== ARTIKKEL XII. ===
 
Artikkel XI kindlaks määratud kokkuleppeid arvesse võtmata:
245. rida ⟶ 239. rida:
2. Eesti ei kanna mingisugust vastutust Venemaa võla- ning igasuguste teiste kohustuste eest, selles hulgas ka need, mis tekkinud paberraha, riigikassa tähtede, kohustuste, Vene rentei seeriate ning tunnistuste väljaandmisest, väliste ega sisemiste laenude, mitmesuguste asutuste ning ettevõtete laenude tagatiste ja muude eest, ja kõik sarnased Venemaa kreeditoride nõudmised Eestisse puutuvas osas tulevad üksbes Venemaa vastu sihtida.
 
3. Eesti piirides liikuvate Vene valitsusliste, Valitsuse poolt garanteeritute kui ka nende era-väärtpaberite tasumise asjus, mis seltside ja asutuste poolt on välja antud, kelle ettevõtted Venemaa Valitsuse poolt natsionaliseeritud, niisama Eesti kodanikkude nõuete rahuldamise asjus Vene Kroonu vastu, kohustub Venemaa tunnistama Eesti ja Eesti kodanikkude omaks kõik need hõlpsused, õigused ja eesõigused, mis tema poolt otseteed või kaudselt
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/12]]==
on antud või edaspidi antakse kellelegi väljamaa riikidest või viimaste kodanikkudele, seltsidele ja asutustele.
 
<small>Märkus. Eestis olevate pankade jaoskondade vastu, missugused pangad Täidesaatva Keskkomitee dekreedi põhjal pankade natsionaliseerimise kohta neljateistkümnendast detsembrist ükstuhat üheksasada seitseteist (Seadl. Kogu Nr. 10) natsionaliseeritud, Eesti kodanikkude poolt avaldatud nõuete peale, mis tekkinud enne selle dekreedi väljaandmist, vaadatakse kui nõuete peale Vene Kroonu vastu, niipalju kui tähendatud nõuded ei kattu jaoskondadesse jäänud varandustest.</small>
255. rida ⟶ 251. rida:
6. Selle artikli punkt 3., 4. ja 5. tähendatud tingimuste täitmiseks kohustub Venemaa Valitsus Eesti Valitsusele andma kõiki siiakuuluvaid kosteid ning teateid ja kõikepidi abiks olema tagasitoimetatava varanduse, asjade, arhiivide, dokumentide jne. ülesotsimisel. Ses asjas tekkivate küsimuste lähem korraldamine pannakse iseäralise komisjoni peale, milles on ühepalju liikmeid mõlematelt lepinguosalistelt.
 
{{keskel|ARTIKKEL XIII.}}
 
Venemaa teatab, et käesoleva rahulepingu läbi Eestile ja tema kodanikkudele antavad hõlpsused, õigused ja eesõigused ei või mingil juhtumisel ega mingisugustel tingimustel pretsedendiks
=== ARTIKKEL XIII. ===
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/13]]==
 
Venemaa teatab, et käesoleva rahulepingu läbi Eestile ja tema kodanikkudele antavad hõlpsused, õigused ja eesõigused ei või mingil juhtumisel ega mingisugustel tingimustel pretsedendiks olla rahulepingute tegemisel Venemaa poolt teiste endise Vene keisririigi territooriumil tekkinud riikidega; teiselt poolt, kui nende rahulepingute tegemisel kellelegi tähendatud riikidest või nende kodanikkudest antakse iseäralised hõlpsused, õigused ja eesõigused, siis laiendatakse need viibimata ilma eri-kokkuleppeta täiel määral Eesti ja tema kodanikkude peale.
 
 
=== {{keskel|ARTIKKEL XIV. ===}}
 
Avalik- ja eraõigusliste küsimuste lahendamine, mis lepinguosaliste kodanikkude vahel tekkivad, samuti mõnede üksikküsimuste korraldamine mõlemate riikide või riikide ja teise poole kodanikkude vahel, sünnib iseäraliste Eesti-Vene segakomisjonide kaudu, mis pärast käesoleva rahulepingu ratifitseerimist viibimata asutatakse ja mille koosseis, õigused ning kohused mõlemate lepinguosaliste kokkuleppel iga asutatava komisjoni jaoks kindlaks määratakse.
275. rida ⟶ 271. rida:
4. küsimuste lahendamine, mis tekivad uute piiride läbi lahutatud valla- ja külakogukondade varanduste suhtes.
 
{{keskel|ARTIKKEL XV.}}
 
=== ARTIKKEL XV. ===
 
Diplomaatlikud ja konsulaarsed läbikäimised Eesti ja Venemaa vahel korraldatakse tähtajal, mis edaspidises kokkuleppes kindlaks määratakse.
 
=== {{keskel|ARTIKKEL XVI. ===}}
 
Majanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel seatakse kindlaks selle artikli lisades sisalduvate määrustega.
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/14]]==
 
==== {{keskel|Lisa I. ====}}
 
1. Lepinguosalised on nõus, et rahutegemisega nende vahel lõpeb ka sõda majanduslistes ja rahaasjanduslistes suhetes.
305. rida ⟶ 300. rida:
 
 
==== {{keskel|Lisa II. ====}}
 
1. Kunstlik vee teisalejuhtimine Peipsi ja Pihkva järvedest, mis sünnitab nimetatud järvede keskmise veeseisu alanemist üle ühe jala, samuti ettevõtted, mis keskmist vee tasapinda nimetatud järvedes kõrgendavad, on lubatud ainult eri-kokkuleppe järele Eesti ja Venemaa vahel.
 
2. Kalapüügi tingimuste kohta Peipsi ja Pihkva järvedes, mida ainult niisuguste püügiviisidega võib toimetada, mis kalarikkust ei hävita, samuti kaubalaevanduse kohta nimetatud järvedes, tuleb teha lepinguosaliste vahel eri-kokkulepe.
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/15]]==
 
{{keskel|Lisa III.}}
 
==== Lisa III. ====
 
1. Eesti on nõus andma Venemaale eesõigustatud õiguse elektrijõu saamiseks Narva jõe koskede ärakasutamisest seega, et selle eest Eestile makstava tasu suurus, samuti teised tingimused ära määratakse eri-kokkuleppes.
321. rida ⟶ 315. rida:
 
 
=== {{keskel|ARTIKKEL XVII. ===}}
 
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad vastastikku tarvitusele võtma võimalikke abinõusid kaubalaevade liikumise julgeoleku kindlustamiseks oma vetes, andes läbijuhtimiseks tarvilikka lootse, seades korda tulesid, seades üles märgutähiseid ja, kuni mere lõpliku miinidest puhastamiseni, võttes tarvitusele eri-abinõusid miiniväljade piiramiseks.
327. rida ⟶ 321. rida:
Mõlemad pooled avaldavad nõusolekut osa võtta Balti mere miinidest puhastamisest, mille kohta huvitatud poolte vahel eri-kokkulepe peab sündima; juhtumisel, kui seda mitte ei sünni, määratakse kummagi poole osavõtmise määr vahekohtu läbi kindlaks.
 
{{keskel|ARTIKKEL XVIII.}}
 
=== ARTIKKEL XVIII.===
 
Käesoleva rahulepingu ja selle lisade läbi Eesti kodanikkudele antud õigused käivad ka valla-, maa- ja linna-omavalitsuste, seltskonna-, seisuse-, heategevuse-, kiriku-, vaimulikude- ja hariduseasutuste, niisama iga liiki juriidiliste isikute kohta.
 
{{keskel|ARTIKKEL XIX.}}
 
=== ARTIKKEL XIX.===
 
Käesoleva lepingu seletamisel loetakse autentilisteks tekstideks nii eesti- kui venekeelne.
 
{{keskel|ARTIKKEL XX.}}
 
=== ARTIKKEL XX. ===
 
Käesolev rahuleping tuleb ratifitseerida. Ratifikatsiooni kirjade vahetamine peab sündima võimalikult pea Moskvas.
 
{{none}}
==[[Lehekülg:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu/16]]==
Rahuleping astub seaduslikku jõusse tema ratifitseerimise silmapilgust.
 
349. rida ⟶ 342. rida:
 
Algkiri tehtud ning alla kirjutatud kahes eksemplaaris Tartus, veebruarikuu teisel päeval aastal ükstuhat üheksasada kakskümmend.
 
J. Poska
Ant. Piip
M. Püüman
Jul. Seljamaa
K. M. J. Soots
 
A. Joffe
I. Gukovski
 
 
 
== Tartu rahulepingu juurde kuuluvad täiendavad artiklid (2. veebruar 1920) ==
 
Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu XI ja XV artiklite põhjal otsustasid allakirjutanud volinikud tänasel päeval järgmisi täiendavaid artikleid rahulepingule juure lisada.
 
 
=== I. ===
<poem>
Artikkel XI juure.
 
1. Venemaa valitsus teatab, et Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi Mereasjade rahvakomissariaadi andmete järele Eesti okupeerimise silmapilguks Saksamaa poolt Eesti sadamatesse ja vetesse jäid alamalnimetatud kroonu laevad:
 
Jäälõhkujad: Volõnets, Herkules, Mogutschi, Matros.
Transportlaev: Vindau.
Buksiirid: Molodets, Karlos, Vindau, Krepõsch, Komendor, Galvaner, Surop, Viktooria, Union, Blits, Auroora, Voldemar Schterling, Komet, Ekspress, Anna, Boris, Neva.
Vahilaev: Vladimir.
Missugused laevad on teiste hulgas rahulepingu XI artikli põhjal Eesti omandus.
 
2. Venemaa Valitsus annab Eesti Valitsusele muu hulgas nende aktsiaseltside aktsiad, kellel olid Eesti piirides ettevõtted, sel määral kui tähendatud aktsiad läksid Kesk-Täidesaatva Komitee pankade natsionaliseerimise dekreedi põhjal 14. detsembrist 1917. /Seadluste Kogu/ Nr. 10/, ühes pankade aktivade ja passivadega Venemaa Valitsuse käsutada.
 
Silmaspidades seda, et tähendatud aktsiate asukohtade avalikuks tegemine revolutsiooni aja tingimuste tõttu, suurte, mõnel juhtumisel ülepeasemata takistustega köidetud on, annab Venemaa Valitsus Eesti Valitsusele tunnistuse selle kohta, et nimetatud aktsiad on hoiul Venemaa Rahvapangas Eesti Valitsuse arvel. Ühtlasi avaldab Venemaa Valitsus nõusolekut selle kohta, et ülemaltähendatud aktsiaseltside juhatuste asukohad tunnistatakse üleviiduks Tallinnasse ja et Eesti Valitsusvõimudel on õigus tähendatud seltside põhikirju oma poolt määratavas korras muuta. Siin juures tunnistatakse, et nimetatud aktsiad annavad Eestile õigused ainult aktsiaseltside niisuguste ettevõtete peale, mis Eesti territooriumil asuvad, kuid millegil juhtumisel ei või Eesti õigused sama aktsiaseltside väljaspool Eesti territooriumi olevate ettevõtete peale ulatada.
 
Eesti Vabariigi Kaubandus-Tööstusministeeriumi andmete põhjal kuuluvad niisuguste aktsiaseltside hulka: Vene-Balti laevaehituse ja mehaanika tehas, Põhja-Lääne laevaehituse tehas "Becker", Peetri laevatehas — Noblessner, "Dvigatel", "Volta", Kirjutuspaberi vabrik Johanson, Põhja paberi ja tselluloose vabrik, Tsemendi vabrik Asserin, Sindi manufaktuur, Narva lina-manufaktuur, Balti puuvilla manufaktuur, Keemia vabrik Richard Mayer, Esimene juurdeveo raudtee selts.
 
</poem>
 
=== II. ===
Artikkel XIV juure.
 
Mitmesugustes artiklites ettenähtud segakomisjonid peavad asuma nende peale pandud ülesannete täitmisele võimalikult pea peale rahulepingu ratifitseerimise, kui üksikute komisjonide kohta rahulepingus teisiti ei ole mratud. Selle pärast tulevad komisjonide liikmed määrata vastavate Valitsuste poolt ühel ajal rahulepingu ratifitseerimisega.
 
=== III. ===
<poem>
Ülemalseisvad täiendavad artiklid loetakse ratifitseerituks rahulepingu ratifitseerimisega, mille juure nad lisatud.
 
Tartus, veebruarikuu teisel päeval aastal ükstuhat üheksasada kakskümmend.
 
{|
|-
|valign="top"| Allkirjad:
|valign="top"| J. Poska
Ant. Piip
M. Püüman
Jul. Seljamaa
K. M. J. Soots
|valign="top"| A. Joffe
I. Gukovsky
|}
 
</poem>
 
[[Kategooria:1920]]
 
[[en:Treaty of Peace between Russia and Estonia]]
[[ru:Тартуский мирный договор с Эстонией (1920)]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikisource.org/wiki/Rahuleping_Eesti_ja_Venemaa_vahel_(Tartu_rahu)"