Lehekülg:Riigi Teataja 1924 0523.jpg: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 29. jaanuar 2012, kell 14:06

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Nr. 83/84 523


„Riigi Teataja“


Nr. 60. Riigikogu poolt 20. juunil 1924 a. wastu wõetud

Eesti Wabariigi ja Saksa riigi wahel ilmasõja tagajärjel tekkinud nõudmiste õiendamiste kokkuleppe kinnitamise seadus.

§ 1. Eesti Wabariigi ja Saksa riigi wahel ilmasõja tagajärjel, iseäranis Saksa sõjawägede wiibimisest Eesti Wabariigi territooriumil tekkinud nõudmiste õiendamise kokkulepe, mis sõlmitud Tallinnas, 27. juunil 1923 a., tunnustatakse kinnitatuks..

Kokkuleppe tekst awaldatakse alljärgnewalt ühes käesolewa seadusega.

§ 2. Käesolewa seaduse § 1 nimetatud kokkuleppe põhjal Eesti Wabariigi poolt ülewõetaw kohustus tasuda Eesti kodanikkudele ning seltsidele, kelle juhatuse asukoht kahjusaamise ajal praeguses Eesti riigi piirides oli, Saksa riigi wastu sihitud nõudmisi, mis tekkinud ilmasõja tagajärjel, eriti Saksa sõjawägede wiibimisest Eestti Wabariigi territooriumil, teostatakse harilikus korras.

Kõik kahjusaajad, kelle nõudmised Saksa riigi wastu rekwireerimise ja sõjakahjude hindamise peakomisjoni poolt on otsustatud rahuldada, kui nad soowiwad kahjutasu saada Eesti Wabariigilt, on kohustatud sellest teatama rekwireerimise ja sõjakahjude hindamise peakomisjonile kolme kuu jooksul, käesolewa seaduse maksmahakkamise päewast arwates.

Nõudmised, mis on esitatud wõi kindlaks määratud mitte Eesti markades, waid mõnes teises rahaüksuses, rahuldatakse kursi järele, mis selleks puhuks Wabariigi Walitsuse poolt kindlaks määratakse.

§ 3. Wabariigi Walitsusel on õigus käesolewa seaduse § 2 elluwiimiseks määrusi wälja anda.

Algkirjale alla kirjutanud
Riigikogu esimees I. Tõnisson.
Abisekretär I. Wain.

Kokkulepe Eesti Wabariigi ja Saksa riigi wahel.

Iuhitud soowist sõbralise kokkuleppe teel kõrwaldada lahendamata küsimusi, mis tekkinud Eesti ja Saksa wahel ilmasõja tagajärjel, iseäranis Saksa sõjawäeosade wiibimisest Eesti Wabariigi territooriumil, otsustasid mõlemad walitsused läbirääkimistesse astuda ja nimetasid selleks otstarbeks oma wolinikkudeks.

Eesti walitsus:
wälisministri härra
Aleksander Hellat'i
Saksa walitsus:
saatkonna nõuniku wälisametis
härra dr. jr. Wilhelm Crull'i

kes pärast nende heas ja tarwilises wormis leitud wolituste läbikatsumist järgmises kokku leppisid:


Artikkel 1.

Mõlemad lepinguosalised pooled seletawad, et nemad ilmasõja sündmuste tõttu, iseäranis Saksa sõjawäeosade wiibimise tõttu Eesti territooriumil 1917 ja 1918 aastatel, mingisuguseid nõudmisi teine teise wastu ei tõsta.